Lavamaad ehk lavajad tasandikud on üks Eesti maastikurajoonide tüpoloogilise liigituse rühmi. Need on kõrgustike ja madalike vahel paiknevad keskmise kõrgusega (enamasti 40–80 m) ja õhukese pinnakattega alad, mida paljudes kohtades aluspõhja lõikunud jõeorud tükeldavad lavadeks. Nende pinnaehituse põhijooned on kujundanud enam-vähem rõhtsa lasumusega settekivimeist aluspõhi ja sellest pärinev aines, mis moodustab valdavalt moreense pinnakatte põhiosa. Asukohast lähtuvalt on lavade pinnamoodi oluliselt kujundanud liustiku kuhje- või kulutustegevus.

Sellesse rühma kuuluvad Põhja-Eestis Harju ja Viru lavamaa, Pandivere kõrgustikust lõunas asuv Kesk-Eesti lavamaa, Ugandi lavamaa, Palumaa ja Irboska lavamaa.

EE 11, 2002 (I. Arold); muudetud 2011