Eesti oosipaigastikud

Oosipaigastikud on kujunenud kuni kümnete kilomeetrite pikkustel oosidel, oosmõhnadel ja nendega seonduvatel mõhnadel. Enamasti katab oose mets. Põhja-Eesti oosid koosnevad valdavalt veeriselisest kruusast, millel on rähk- ja leostunud mullad, kus kasvab salumetsa, laiguti ka sürja- ja loometsa. Kõige enam oose on Pandivere kõrgustikul ja Kõrvemaal (Aegviidu ümbruses). Vormsil ja Hiiumaal on merelainetus madalaid oose ümber kujundanud rannavallideks. Mõnest oosist on saanud laid (Hiiumaast kagus). Lõuna-Eestis on oose vähe ja nad on lühikesed, koosnevad valdavalt kvartsirikkast liivast, mille leedemuldadel kasvab palu- ja nõmmemännikuid.

Siimusti – Olju oosisüsteem. 1 – piki- ja põikoosid; 2 – mõhnastik ja selles jätkuvate ooside paigutus; 3 – voor või voorjas künnis; 4 – põikorg

Lipumäe oosi siseehitus Neerutis

Neeruti Eesjärv asub ooside vahel

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti paigastikutüübid
• Eesti maastike uurimine