Pirnipuu

Punane sõstar

Puuvilja- ja marjaaiad olid Eesti alal algselt vaid mõisade juures, 18. sajandi keskpaigast alates hakati viljapuid ja marjapõõsaid istutama ka taluõuedesse. Hoogsam taluaedade rajamine algas 19. sajandi viimasel veerandil, seda õhutas ka Carl Robert Jakobson oma sõnavõttudes. 1930. aastatel soovitati taluaeda istutada umbes 10 õunapuud, 2 pirnipuud, 4–5 ploomipuud ja sama palju kirsipuid. Marjapõõsaste koht oli viljapuude vahel. Nõukogude perioodil säilis maamajapidamiste juures õueaiamaa, linnaelanike hulgas sai populaarseks kooperatiivaiandus. Majanditesse rajati suurtootmisaedu, mis pidid tootma kohaliku turu tarbeks piisavalt puuvilja ja marju. Suuraedade majandamine oli kulukas, palju oli oskus- ja käsitsitööd. Vaid vähesed suuraiad on säilinud tänini. Mõnes viljapuuaias katsetati ka suurtootmise uudseid võtteid (näiteks niiteistandikku, kus paariaastased viljapuuokulaadid niideti koos saagiga pealtpool pookekohta maha), kuid need ei andnud tulemust. Kuna Eestis ei ole puuviljanduse arendamiseks soodne kliima, tuleb kasvatamiseks valida külmakindlaid sorte. Viljapuude ja marjapõõsaste sordiaretusega tegeleb Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus. 

2010. aastal oli viljapuu- ja marjaaedade üldpind 7200 ha, mis on 1100 ha võrra ehk 13,3% väiksem kui 2009. aastal. Õuna- ja pirnipuude kasvupind vähenes 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga 14,3%, luuviljaliste kasvupind 11,1% ning marjaaedade kasvupind 22,5%. 2010. aasta viljapuu- ja marjaaedade üldpinnast moodustasid õuna- ja pirniaiad 50% ning marjaaiad 38,9%. 2010. aastal oli puuviljade ja marjade kogusaak 3300 t, mis on 6500 t võrra ehk kolm korda väiksem kui 2009. aastal. Õuna- ja pirnisaak oli neli korda väiksem kui 2009. aastal.

EE 11, 2002; muudetud 2011