puuviljandus

Viinapuu- ja datlipalmiistandused Iisraelis

puuviljandus, aianduse haru, mis hõlmab puuvilja-, marja- ja pähklikasvatuse (ka puukoolid), vanimaid põllumajanduse harusid. Maailmas hõlmab puuviljandus umbes 87 miljonit ha maad, sellelt saadakse 7–8% taimekasvatuse üldtoodangust. Kõige rohkem puuvilja toodavad Brasiilia, India, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Türgi ja Mehhiko; suurim puuviljatootja on Aasia, palju kasvatatakse puuvilja ka Euroopas ja Lõuna-Ameerikas. Eristatakse parasvöötme, lähistroopilist (sh tsitrusviljaliste kasvatus) ja troopilist puuviljandust. Maailma puuviljatoodangus on esikohal viinamarjad, järgnevad banaanid, tsitrusviljad, õunad, oliivid, pirnid, ploo­mid ja kookospähklid. Pähklitest viljeldakse enim kookospähkleid ja mandleid, järgnevad Kreeka pähklid, sarapuupähklid, nakrad (akažuupähklid), kastanid ja pistaatsiapähklid. Eesti kliima ei ole viljapuude kasvatamiseks soodus, sagedane talvepakane ja kevadine öökülm, samuti haigused (õuna- ja pirnipuudel eriti kärntõbi) kahjustavad puid ja vähendavad saaki. Üksteisele järgnevate aastate toodang erineb mõnikord 2–4 korda. Eestis kasvatatakse peamiselt õunu ja marju (maasikaid, musti ja punaseid sõstraid, karusmarju, vaarikaid, musti arooniaid), ploome, hapukirsse, vähem maguskirsse ja pirne. Ühe elaniku kohta toodetakse Eestis keskmiselt 30 kg puuvilju ja marju. 2010. aastal oli Eestis puuvilja- ja marjaaedade pindala 7100 ha (2001. aastal oli see 11 644 ha). Eesti puuvilja- ja marjasaak kokku oli 2010. aastal 5071 t. Eestis on puuviljanduse uurimisasutus Polli aiandusuuringute keskus.

Kirjandus

  • J. Kivistik. Puuviljandus. Tallinn, 1983
  • K. Kask. Puuviljandus Eestis. Sordid ja aretajad. Tallinn, 2010

VE, 2006; EME 2, 2009 (K. Kask); muudetud 2011