Eestiga seotud rahvusvahelised keskkonnaalased kokkulepped

Eesti Vabariigi esimesel kümnendil (1991–2001) sõlmis Eesti Keskkonnaministeeriumi algatusel 37 kahe- või kolmepoolset keskkonnakaitselist kokkulepet ja ühines 26 keskkonnakaitse- (looduskaitse-) konventsiooni või protokolliga, mis hõlmasid olulisimaid looduskaitse konventsioone.

  • Kahe- või kolmepoolsed kokkulepped. Neid võib jagada kahte rühma.

1. Raamkokkulepped reguleerivad riikide suhteid keskkonnakaitse valdkonnas üldiselt, on harilikult üldsõnalised ja ei sisalda konkreetseid kohustusi. Enamasti on raamlepetes kirjas koostöö põhimõtted, üldsuunad, valdkonnad, vormid ja vastutavad institutsioonid.

2. Muid keskkonnavaldkondi reguleerivad kokkulepped. Sellised on piiriveekogude kaitse ja kasutamise, õhustikukaitse, piire ületavate keskkonnamõjude hindamise, ohtlike jäätmete liikumise, metsanduse, kalanduse, tuumaohutuse ja kiirguskaitse kokkulepped.

  • Keskkonnakonventsioonid. Need on eelmistest laiahaardelisemad, paljud rahvusvahelised kokkulepped hõlmavad kogu maailma. Konventsioonid, millega Eesti on ühinenud, rühmituvad järgmiselt.

1. Merekaitset ja -reostust käsitlevad konventsioonid. Neist on Eestile kõige olulisem Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse ehk Helsingi konventsioon, selle eesmärk on merekeskkonna seisundi parandamine ning Läänemere valgala looduslike elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse.

2. Siseveekaitset käsitlevad konventsioonid.

3. Kalanduskonventsioonid.

4. Ohtlikke jäätmeid käsitlevad konventsioonid.

5. Looduskaitsekonventsioonid: Ramsari konventsioon käsitleb rahvusvahelise tähtsusega märgalasid (eesmärk on märgalade kui veelindude elupaikade kaitse), Washingtoni konventsioon (CITES) loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikide rahvusvahelist kaubandust, Rio de Janeiro konventsioon bioloogilist mitmekesisust, Berni konventsioon Euroopa taimestiku ja loomastiku ning nende kasvu- ja elupaikade kaitset, Bonni konventsioon looduslike rändliikide kaitset.

6. Atmosfääri saastamise ennetamise ja vältimisega, kliimamuutustega ning osoonikihi hõrenemisega tegelevad konventsioonid.

7. Tuumaküsimusi käsitlevad konventsioonid.

Loodushoidu käsitleb ka UNESCO maailma kultuuri ja looduspärandikaitse konventsioon; Eesti ühines sellega 1995. aastal.

Eestiga seotud keskkonnakonventsioone

Keskkonnakonventsioon Vastuvõtmise aasta ja koht Eestis ratifitseerimise või ühinemise aasta
Ohtlikest jäätmetest ja nende kõrvaldamisest 1989 Basel 1992
Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu asutamisest 1964 Kopenhaagen; 1993 1993
Kalapüügist ja elusressursside säilitamisest Läänemeres ja Beldis 1973 Gdańsk 1993
Tulevasest mitmepoolsest koostööst kalanduse valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas 1978 Ottawa 1993
Rahvusvahelistest märgaladest, eriti veelindude elupaikadena 1971 Ramsari 1993
Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikide rahvusvahelisest kaubandusest ehk Washingtoni konventsioon (CITES) 1973 Washington 1993
Ühine protokoll Viini ja Pariisi konventsiooni rakendamise kohta 1988 1994
Tsiviilvastutusest tuumakahjustuste eest 1963 Viin 1994
Bioloogilisest mitmekesisusest 1992 Rio de Janeiro 1994
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon 1992 New York 1994
Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitsest 1992 Helsingi 1995
Rahvusvaheliste järvede ning piiriveekogude kaitsest ja kasutamisest 1979 ja 1992 Helsingi 1995, vee ja tervise protokolli allkirjastamine 2003
Osoonikihi kaitsest ja protokoll osoonikihti lõhkuvate ainete kohta 1985 Viin ja 1987 Montréal 1987,1996
Euroopa taimestikust ja loomastikust ning nende elupaikade kaitsest 1979 Bern 1992
Laevadelt lähtuva merereostuse vältimisest ja seda täiendav protokoll ning viis lisa 1973 ja 1978 London 1992
Tsiviilvastutusest naftareostuse põhjustatud kahjustuste korral 1969 Brüssel 1993
Naftareostuse põhjustatud kahjustuste kompenseerimise fondi asutamisest 1971 Brüssel 1993
Juurdepääsust keskkonnainfole 1998 Århus 2001
Kirde-Atlandi tulevasest mitmepoolsest kalanduskoostööst 1980 London 2003
Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon ja selle protokollid 1979 Genf protokollide allkirjastamine 2000, 2001, 2005, 2006
Tuumaohutusest 1994 Viin 2005 ühinemine
Püsivatest orgaanilistest saasteainetest ehk Stockholmi konventsioon 2001 Stockholm 2008 ühinemine

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • Loodus ei tunnista riigipiire. Tallinn, 1990
  • A. Kratovitš, J-M. Punning. The Driving Forces of the Formation of Environmental Policy of the Baltic Countries. – AMBIO 2001, 30

Välislingid

EE 11, 2002 (A. Kratovitš); muudetud 2011