Eesti Meremuuseumi uurimislaeva Mare on kasutanud merepõhja uurimisel ka geoloogid

Läänemere hüvede kasutamisel põhinevad rannikuriikide kalapüük, turismi- ja puhkemajandus, meretransport ning kogu rannarahva elu. Et saada merega seonduvate probleemide lahendamiseks tarvilikku teavet, on kõigis rannikuriikides asutatud mereuuringute instituudid – Eestis Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogia teaduskonna Eesti mereinstituut. Mereinstituudil on Eestis mereuuringute osas juhtiv positsioon. Ta tegeleb ihtüoloogia ja kalanduse, mereökoloogia, merebioloogia, meresüsteemide modelleerimine ja dünaamika, füüsikalise okeanograafia, kaugseire ja mereoptika, veekogude ressursside haldamise, looduslike ja inimtegevusega seotud tegurite mõjul toimuvate veeökosüsteemide ja loodusvarade muutuste uurimise ja nende tagajärgede hindamisega. Rakendusliku uurimise käigus teostatakse riikliku keskkonnaseire raames rannikumere seiret selle mitme allprogrammi kaudu. Kogutav andmestik on aluseks aegridade võrdlmisele ning (pärast analüüsi) keskkonnameetmete kavandamisele, elluviimisele ja korrigeerimisele. Mereinstituut osaleb praegu rahvusvahelises projektis „Läänemere piirkonna kliimamuutustega kohanemise strateegia” (BALTADAPT; kestus 2011–13).

Instituut teeb koostööd mitme välisorganisatsiooniga. Aastast 1994, mil Eesti sai Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) täisliikmeks, viiakse läbi mitmeid ICES-i koordineeritud tegevuskavasid. Läänemere ja kogu Põhja-Atlandi uurimist kooskõlastava ICES-i sekretariaat asub Kopenhaagenis. ICES-i täisliikmed on 20 Põhja-Atlandi rannikuriiki ning teaduslikud vaatlejad Austraaliast, Peruust, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja mujalt. Töö on jaotatud seitsme teaduskomitee (okeanograafia, mere elupaikade, elusvarude, ressursside haldamise, kalapüügi tehnoloogia, marikultuuri ja Läänemere komitee) ning kolme rakenduslikke soovitusi välmiva (merekeskkonna, ökosüsteemide ja kalanduse nõustamise) komitee vahel. ICES-i iga-aastastel teaduskonverentsidel osalevad kogu maailma tippmereteadlased.

Ollakse koopereeritud HELCOM-i (1974. aastast kehtiva hakanud Läänemere keskkonna kaitse konventsiooni ehk Helsingi konventsiooni juhtorgan. Eesti ratifitseeris konventsiooni 1995. aastal).

Mereuuringutega tegeldakse ka Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste istituudi geograafia osakonnas, Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudis ja meresüsteemide instituudis (viimane uurib Läänemere vee- ja ainevahetusprotsesse, muutusi pelagiaali ökosüsteemi struktuuris ja seisundis ning rannikumere dünaamikas ja optikas), Eesti Geoloogiakeskuses jm. Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudis on lainete uurimiseks loodud lainetuse dünaamika laboratoorium (uurib kompleksseid ja mittelineaarseid nähtusi lainete dünaamikas ja rannikutehnikas ning rakendab laineuuringutes matemaatilisi meetodeid).

Peale Helsingi konventsiooni on Eesti ühinenud ka Londoni 1973. ja 1978. aasta konventsiooniga, mille eesmärk on vältida laevade põhjustatud merereostust. Seoses astumisega Euroopa Liitu on Eesti denosseerinud mitme konventsiooni allkirjastamise ja rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise, kuna see teostub EL-i struktuuride kaudu (näiteks denosseeriti 2004 Gdański konventsioon, mille eesmärk on kalapüügi ja elusressursside säilitamine Läänemeres ja Beltides).

Vaata ka seotud artikleid

• Eestiga seotud rahvusvahelised keskkonnaalased kokkulepped
• Läänemere taimestik
• Läänemere loomastik
• Läänemere kalandus

EE 11, 2002; muudetud 2011