Ekbaum, Salme

Salme Ekbaum (aastani 1941 Neumann; 21. X 1912 Aidu vald – 10. IX 1995 Toronto), prosaist, luuletaja ja näitekirjanik, Minni Nurme õde. Sündis Viljandimaal Paistu kihelkonnas Aidu vallas Kiini talu peremehe tütrena. Õppis kohalikus Taki ja Kõpu algkoolis, 1925–30 Viljandis Eesti Haridusseltsi tütarlaste gümnaasiumis. Lõpetas 1936 farmatseudina Tartu Ülikooli. Üliõpilasena praktiseeris Viljandi ja Abja-Paluoja apteegis, pärast lõpetamist töötas Võhma apteegis, vahepeal 1937–39 haiglaravil. Edaspidi tegutses farmatseudina Kuressaare, Läänemaa, Karuse ja Tallinna Tõnismäe apteegis.

Põgenes 1944 Rootsi, töötas Stockholmis 1945–49 taas apteegis. 1949 siirdus abikaasaga Kanadasse, sellest ajast Torontos kutseline kirjanik. Välismaise Eesti Kirjanikkude Liidu ja PEN-klubide liige. Suri Torontos, tema põrm on maetud Paistu kalmistule.

Töid

„Ristitants” (1979)

• Ekbaum debüteeris haiglaainelise romaaniga „Valge maja” (1946, Vadstena).
• Tunnustuse võitis Viljandimaa suurtalu elanike saatust vaatleva triloogiaga „Ilmapõllu inimesed” (1948, Vadstena, inglise keeles „Farm in the Forest”, 1949), „Lindprii talu” (1951, Göteborg) ja „Külaliseks on ootus” (1952, Toronto). Triloogias on loodud ulatuslik, ilmekate detailidega pildistik dramaatiliste sündmustega pöördeaegadest, talude hävitamisest ning pagulaste igatsusest oma kodupaiga järele.
• Viljandimaa külaelu käsitlevad „Süteoja" (1957, Lund) ja „Õigusenõudja” (1962, Lund, ²1993, Tallinn).
• Pagulaselu kujutavatest romaanidest on esileküündivamad „Kärestik” (1955), „Kontvõõras” (1966), „Vang, kes põgenes” (1975) ja „Kohtumine lennujaamas” (1979, kõik Lund). Viimase eest sai Ekbaum Hendrik Visnapuu fondi auhinna (1980).
• Tema lühiproosa on avaldatud kogus „Jälgkiri tormiuksel” (1959, Lund).
• Tema memuaarteostest „Varjude maja” (1959, Lund) fikseerib haiglaelamusi, „Veimevakk” (1964, Lund) jutustab autori noorusajast, kujutades Viljandimaa läänepoolse metsaala elulaadi, esitades biograafiliselt ja etnograafiliselt väärtuslikke teateid. Romaan „Ristitants" (1970, Lund) jutustab Rudolf Sirge 1964. aasta Kanadas käigust. Memuaarne koguteos „Ühistegevus on päike” (1977, Toronto) on keskendatud kirjaniku abikaasa Artur Ekbaumi elukäigu jälgimisele.

Ekbaum esineb utilitaristlike vaadete ja mammonakultuse vastu, toetades pürgimusi vaimsema eluviisi järele. Tema tegelasi ahistab kodumaatuse tunne, katsed kohaneda Ameerika pragmaatilise mentaliteediga ebaõnnestuvad. Romaanitegelased peavad tihti valima arvestus- ja armastusabielu vahel.

• Luules on valitsevad looduspildid ja kodumaaigatsuse kajastamine (kogud „Indiaani suvel” (1951, Toronto), „Kivi kiljatas aknasse” (1967, Stockholm), „Ajatar” (1974), „Lupiinid, lupiinid” (1979), „Õhumärgi all” (1983), „Talioras” (1988) ja „Õhtu tiiva all” (1992, kõik Toronto). Sõnastamisel on eelistatud rõhulist värsisüsteemi või vabavärssi, eeskuju on võetud regilaulude parallelismide kasutamisest.
• Aastail 1965–75 kirjutanud ka näidendeid: „Maja Karineemel”, „Laenatud laulatussõrmus”, „Võõrasema”, „Suitsupääsuke” ja „Kiiktool”.

Kirjandus

• Eesti kirjanike leksikon. Tallinn, 2000