Laudtee üle Männikjärve raba (2005)

Madalsookaasik Endla järve ääres

Endla looduskaitseala külastuskeskus Toomal

Endla looduskaitseala asub Pandivere kõrgustiku lõunajalamil Endla nõos Jõgevamaal Jõgeva Tooma ja Kärde küla ja Pajusi Tapiku ja Tõivere küla, Järvamaal Koeru valla Koidu-Ellavere, Norra, Merja, Jõeküla, Rõhu ja Preedi küla ning Lääne-Virumaal Rakke valla Piibe ja Koluvere küla maadel kahe lahustükina; pindala 10 108 ha. Asutatud 1981 sookaitsealana Endla-Oostriku soostiku kaitseks, looduskaitsealaks muudeti 1985. Kehtivad kaitse-eeskirjad pärinevad 2005. aastast. Võrreldes kunagise sookaitsealaga on praeguse kaitseala pindala palju suurem. See peab tagama Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike, inimtegevusest vähemõjutatud soode ja Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate kaitse.

Endla soostik on tekkinud lamedas nõos mandrijää taandumisel ja sulamisel moodustunud Suur-Endla järve kinnikasvamise tagajärjel. Säilinud on rühm jäänukjärvi, neist suurimad on Endla järv ja Sinijärv (45,8 ha; kaitse all juba 1939. aastast). Kaitseala keskosa läbib Põltsamaa (Piibe) jõgi, millesse kaitseala piires suubuvad Nava, Preedi ja Oostriku jõgi. Järved, jõed, ojad ja Räägu kanal moodustavad keeruka veesüsteemi.

Endla soostik koosneb erineva arenguastmega soolaamadest, mida üksteisest eraldavad kitsaste lamminiitudega jõed ja soostunud metsaribad. Suurimad rabad on Linnussaare (1200 ha), Endla ehk Toodiksaare (1100 ha) ja Kanamatsi raba (690 ha). Turbakihi paksus on kohati üle 7 m. Suurimad laukad on Kaurijärv, Jämetsarve järv ja Pätsulaugas. Umbes poole kaitseala territooriumist moodustavad sood ja sama palju märgade ning soiste metsadega alad. Suur osa liigniisketest puistutest on omaaegsed kuivendatud kõdusoometsad, kuid on ka puutumatuid madalsoo- ja siirdesoometsi. Kõige rohkem kasvab kaitsealal rabamännikuid. Kunagised puisniidud on kujunenud salumetsadeks.

Allikate piirkonna kuivendamata aladel laiuvad sanglepalodud. Kaitseala lääneosas on palju allikaid, neist üle 30 on suured. Silmatorkavaim on Metsanurga allikaala – 13 allikat mõlemal pool Oostriku jõge. Võlingi laugeallikas ja Oostriku allikad (sh Oostriku Suurallikas) kuuluvad Eesti veerohkeimate allikate hulka. Kõige sügavam on Sopa allikas.

Kaitsealal on kohatud üle 180 linnuliigi (sh kotkaid) ja 42 liiki imetajaid, taimi kasvab 450 liiki, haruldased näiteks ainulehine sookäpp, kõdukoralljuur ja soomurakas (kõik looduskaitse II kaitsekategooria).

Endla soostiku idaosa rabades, eriti Männikjärve rabas, on soode kujunemist ja arengut uuritud alates 1910. aastast. 1910–89 töötas Endla kaitseala mail Tooma sookatsejaam, 1950 alustas tööd praegu Eesti ainuke soo-hüdroloogiajaam. Kaitseala külastuskeskus asub endise Tooma sookooli (tegutses 1928–44) hoones. Uurimis- ja õppetööga on Toomal tegelnud ka Paul William Thomson, seda tähistab külastuskeskuse seinale kinnitatud mälestustahvel.

Aastast 1997 kuulub kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari-alade nimekirja ning Euroopa Liidu Natura kaitsealade võrgustikku.

EE 12, 2003; muudetud 2013