Hartšenko, Dmitri
Dmitri Hartšenko (ka Harčenko, Harchenko, Hartshenko; 6. IV 1972 Tallinn), tantsija, koreograaf, lavastaja, tantsuõpetaja. Eesti Balletiliidu ja Eesti Teatriliidu liige (1990), Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliidu liige.
Lõpetas 1990 Tallinna Koreograafiakooli (erialaõppejõud Enn Suve), 2003 Peterburi konservatooriumi muusikateatri õppetooli koreograaf-lavastajana (Nikolai Bojartšikovi klass).
Töötas 1990–2003 Estonias balletisolistina, oli 1996 ka õppejõud ja lavastaja Ohio Northern University’s. Vabakutselise koreograafi ja lavastajana loonud tantsulavastusi Estonias, Vanemuises, Kaunase Riiklikus Muusikateatris jm, liikumisseadeid ooperitele, muusikalidele ja draamalavastustele, teinud lavakujundusi ja muusikalisi kujundusi, lavastanud muusikale, tegutsenud ka kostüümikunstnikuna (Minoru Betsuyaku „Krahv Dracula sügis”, 2011 Polygon Teatris), juhendanud tantsuõpitubasid jne. Aastast 2003 töötanud õpetajana Tallinna Balletikoolis, õpetanud klassikalist tantsu, näitlejameisterlikkust, maailma balleti ja tantsu ajalugu, olnud 2003–04 ka Tallinna Ülikooli koreograafia õppetooli improvisatsiooni õppejõud. Aastast 2009 Tallinna Tantsuteatri üks asutajaliikmetest ja loominguline juht.
Osales 1994 rahvusvahelistel balletivõistlusel Ameerika Ühendriikides Jacksonis.
Lavastusi
- Värvilised unenäod Macbethi teemale, Schnittke muusika (1994 Estonia talveaias, tantsis Macbethi)
- Poulenci Inimhääl (1995, Eesti Muusikaakadeemia Von Krahli Teatris)
- Konserv: Pühendus, Händeli muusika, Võõrad aknad, Glassi muusika, Kõlari Kassid õlis (1996 Vanemuises)
- Exitus, Händeli, Meredith Monki, Laurie Andersoni, Coheni ja Bob Dylani muusika (1998 Vanemuises)
- Harchenko Undiin (2000 Vanemuises)
- Dear guests! Please be reminded..., helikujundus Kerikmäe (2001 Estonias, ka kunstnik)
- Lloyd Webberi Cats (2005 Vanemuises)
- Preussleri ja Bergsteini Krabat (2006, Tantsuteater Zick, ka kunstnik)
- Reisijuht. Attention: Flexible (2006, Tantsuteater Zick, ka kunstnik)
- Piaf (2007, Sõltumatu Tantsu Ühendus Kumu auditooriumis, ka kunstnik)
- Hoffmann – Promenade (2008, Tantsuteater Zick Kumu auditooriumis, ka esitaja)
- Fotolabor. Töötab reaalajas (2010, Tallinna Tantsuteater Tallinna Kunstihoones)
- Harchenko monoloogid (2012, Tallinna Tantsuteater, soololavastus)
- Kutse duellile: Jaapan (2010, Tallinna Filharmoonia Kumu saalis, soololavastus)
- Vestlus Luigega (2010, Tallinna Tantsuteater Kumu auditooriumis, ka kunstnik ja muusikaline kujundaja)
- OOO / Out of Opera (2011 Estonia kammersaalis, ka kunstnik)
- Jõulud. Viimast korda (2012, Tallinna Tantsuteater Hopneri majas)
- Viin 1845 (2012, Tallinna Tantsuteater koostöös Tallinna Filharmoonia ja Ooper-kvartetiga, Mustpeade majas, ka tantsija)
- Elu Teisel pool Inglit (2013, Tallinna Tantsuteater, koos Lindepuuga, ka esitajad)
- Lumiére, 2013, Tallinna Tantsuteater Tartu Ülikooli vanas kirikus, ka muusikaline kujundaja, kunstnik ja esitaja)
- Piaf. Double-box, Peeter Rebase muusika (2014, Tallinna Tantsuteater Kumu auditooriumis, ka kunstnik ja esitaja)
- Ikoonid. Elvis (2014, Tallinna Tantsuteater ja Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas)
- Ikoonid. Pärt (2015, Tallinna Tantsuteater Mustpeade majas, ka tantsija)
- Ikoonid. Sinatra (2016, Tallinna Tantsuteater ja Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas)
- Ikoonid. Rahmaninov (2017, Tallinna Tantsuteater Kumu auditooriumis, ka kunstnik ja esitaja)
Liikumisseadeid lavastustele
- Verdi La traviata (1997 Estonias)
- Raudsepa Dracula. Öö valitseja (1997 Rakvere Teatris)
- Rodgersi ja Hammersteini Kuningas ja mina (1998, Smithbridge Productions Tallinna Linnahallis)
- Volkonski jt Bluusivennad (2006, Komöödiateater)
- Lewisi Lõvi, nõid ja riidekapp (2007 Vanemuises)
Osi
- Kuldjumal (Minkuse Bajadeer, 1991)
- Prints (Tšaikovski Pähklipureja, 1992), Matthias ja Pähklipureja (1995 Vanemuises) ning Vene tants (2000)
- Leporello (Murdmaa Don Juani mäng, Glucki ja Stockhauseni muusika, 1992)
- Joodik ja Peigmees (Cullbergi Preili Julie, Rangströmi muusika, 1991)
- Mees (Oberly´ Olevikumälestused, Dvořáki muusika, 1993 Nordstaris)
- Metsnik (Adami Giselle, 1993, osas aastast 2000)
- Viirastus (Falla Suur võlur – armastus, 1996)
- Dorcon (Raveli Daphnis ja Chloë, 1996)
- Sinilind ja Carabosse (Tšaikovski Uinuv kaunitar, 1997)
- tantsija (Youngi Fault, 1997)
- Mercutio (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1998)
- Kratt (Tubina Kratt, 1999)
- Pierre Gringoire (Pugni ja Dolgušini Esmeralda, 1999)
- Sõber (Kallósi Pulmareis, 2001 ja 2004 Vanemuises)
- Arnold (Canderi Cabaret, 2003, Vanalinnastuudios)
- Haimon (Murdmaa Antigone, Kallósi muusika, 2007 Draamateater Kumu auditooriumis)
- Noormees, kes tahab lahkuda (Tohveri Lahkumised, 2010, Polygon Teater, ka liikumisjuht)
Kirjandus
- Dmitri Harchenko: ma pole sündinud paadunud balletikaks. Intervjueerinud V. Leivak. – Õhtuleht, 9. mai 1994
- Dmitri Harchenko: miks mitte pühendus Vanemuise tantsijatele! Intervjueerinud S. Karja. – Postimees, 23. märts 1995
- H. Aassalu. Kassid viivad viivuks tusameele talve: [Konserv]. – Kultuurileht, 29. märts 1996
- S. Karja. Midagi gurmaanidele: [Konserv]. – Pühapäevaleht, 21. september 1996
- L. Priimägi. Konserv avaneb maailmasõja lõpupäeval: [Konserv]. – Eesti Päevaleht, 9. november 1996
- H. Einasto. „Vanemuise” konserv: [Konserv]. – Teater. Muusika. Kino 1997, 2
- A. Remme. Kaasaegne ballett avab end lind-inimeste kaudu: [Ämberlund]. – Eesti Päevaleht, 16. juuni 1999
- K. Garancis. Kratt on zombie. – Teater. Muusika. Kino 2000,1
- H. Vaus-Tamm. Kassikontsert koreograafi pilgu läbi: [Cats]. – Sirp, 1. juuli 2005
- T. Tuumalu. Harchenko remontis ära vana „Undiini”. – Postimees, 15. veebruar 2006
- E. Lagle. Edith Piaf – naine, kes on palju armastanud ja andestanud: [Piaf]. – Teater. Muusika. Kino 2007, 6
- H. Vaus-Tamm. Esteet Hartshenko contra mehed punases: [Piaf]. – Sirp, 2. november 2007
- K. Prints. Romantismiajastu idealismi kuma: [Hoffmann-Promenade]. – Postimees, 30. september 2008
- H. Vaus-Tamm. Tantsu vaba vool ehk Kas Hartshenko mängud jõudsid kohale? [Hoffmann-Promenade]. – Sirp, 3. oktoober 2008
- H. Einasto. Baleriin ideaalide ja tegelikkuse vahel: [Vestlus Luigega]. – Sirp. 7. mai 2010
- H. Vaus-Tamm. „Fotolabor” ühendab näituse tantsuga: [Fotolabor töötab reaalajas]. – Postimees, 18. jaanuar 2011
- Persona grata. Dmitri Harchenko. Intervjueerinud H. Lindepuu. – Teater. Muusika. Kino 2011, 2
- M. Pullerits. Jõulud küll, ent mitte viimast korda: [Jõulud. Viimast korda]. – Sirp, 11. jaanuar 2013
- Dmitri Harchenko: Balletikoolis on töömesilase töö. Intervjueerinud I. Grünfeldt. – Virumaa Teataja, 3. mai 2017
- Т. Унанова. Дуэль под стук метронома: [Kutse duellile]. – День за Днём, 3 июля 2009
Välislinke
- Dmitri Harchenko Tantsuteater Zick kodulehel.
- Intervjuu Dmitri Harchenkoga. – Tantsukuukiri, nr 67.
- Dmitri Harchenko koreograafia avab muusika-ikoone, alustatakse Elvis Presleyst. – Eesti Rahvusringhäälingu koduleht (2014).
- DELTA. Dmitri Hartšenko. – Eesti Rahvusringhäälingu koduleht (2017).
ETBL, 2000 (H. Aassalu); täiendatud 2018 (E. Värk); täiendatud 2019