Jansen, Taavet
Taavet Jansen (19. X 1978 Tartu), tantsija, koreograaf, lavastaja, programmeerija, videokunstnik, helikunstnik, valguskujundaja.
Lõpetas 2002 Tallinna Ülikooli koreograafia eriala, täiendas end 2005–06 Haagi Kuninglikus Akadeemias kunstiteaduse erialal, kaitses 2008 magistrikraadi Amsterdami Teatrikooli tantsu ja uue meedia erialal. Olnud 1996–97 Vanemuise tantsija, 1999–2000 Moskvas Saša Pepeljajevi Kineetilises Teatris tantsija, 2000–06 koos Katrin Essensoniga loomingulise ühenduse S.P.A. liige, 2003–05 Von Krahli Teatri videospetsialist, aastast 2005 tehnoloogilise kunsti võrgustiku MIMproject liige, aastast 2006 MTÜ Interaktiivne Üksus juhatuse liige, 2009–15 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja aastast 2010 Eesti Kunstiakadeemia külalisõppejõud, aastast 2015 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna lektor ja aastast 2017 samas ka etenduskunstide osakonna juhataja..
Osalenud mitmetes projektides, nt 2011 International Unconference of Art and Sustainability Eesti korraldaja; aastast 2014 administraator MIMprojecti avatud stuudios MIMstuudio. Loonud nüüdistantsulavastusi, liikumisseadeid lavastustele, videokujundusi, meediakujundusi, heli- ja valguskujundusi, tantsufilmi „Trinitriin“ (2002, parim film Reject filmifestivalil Rotterdamis 2006), lühifilmi „Random Drummer“ (2006), interaktiivse valgusinstallatsiooni „Wurstwurm/ Tree as we touch it” (2013 Lumina Festivalil Portugalis, koos Kalle Tikase ja Maike Londiga), osalenud kunstinäitustel (näiteks näitusel TDK Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, 2009), esinenud isikunäitustega („F_ck Interpolation“, 2013 Tallinnas Hobusepea galeriis), uurinud tehnoloogia ning inimkeha suhteid (näitus „10 kummardust gravitatsioonile“, 2015 Sõltumatu Tantsu Lava ruumides koos Liis Varese ja Andrus Laansaluga) jne.
Eesti Teatriliidu tantsuauhind 2006 (koos Oksana Titovaga).
Lavastusi ja koostööprojekte
- Vadi ja S.P.A. Suur sekund (2000, S.P.A. Von Krahli Teatris, koos K. Essensoniga)
- Essensoni ja Janseni Sabbatum – S.P.A meets music (2003, 2. tants Kanuti Gildi SAALis, koos K. Essensoniga, ka esitaja)
- Sagori Puutumata (2004, Vanalinnastuudio ja S.P.A., ka videokunstnik koos L. Tepandiga)
- The Last Hairy (2005, Kanuti Gildi SAAL ja S.P.A., koostöös O. Titova ja J. Ulfsakiga, Eesti Teatriliidu tantsuauhind)
- Algorytm (2007, Kanuti Gildi SAAL, grupitöö)
- Amateur and Meat are playing live in Milky Way (2007, Melkweg Theatre Amsterdamis, duett koos Anja Muelleriga)
- Janseni (kontseptsioon) It's Nothing Really (2008, Kanuti Gildi SAAL, monolavastus, ka esitaja)
- Man-Machine (2008, KOKO Teatteri Helsingis, grupitöö, ka esitaja)
- Londi, Janseni ja Eelmaa Viimased korraldused neile, keda ma kunagi olen armastanud (2009, Tartu Uus Teater Kanuti Gildi SAALis, koos T. Eelmaaga, ka muusikaline kujundaja ja osatäitja)
- Self Sustainable Party Container (2010, MIMproject koostöös Assocation of Experimental Electronics (Soome) Kanuti Gildi SAALis, grupitöö)
- MIM goes sustainable (2011, MIMproject koos Kanuti Gildi SAALi ja SA Tallinn 2011, grupitöö)
- Ise-organiseeruv systeem (2011 NO99 Põhuteatris, koos Hendrik Kaljujärve ja Ahto Vaheriga)
- Becketti Samuel Beckettile (2011, Võru Linnateater, koos P. Rästasega, ka liikumisjuht; muusikaline kujundaja, valguskunstnik ja esitaja koos P. Rästasega)
- Treshing Mongrels (2012, MIMproject Kanuti Gildi SAALi keldrisaalis, grupitöö)
- Janseni All Naked and the Dead (2012, Cabaret Rhizome, ka esitaja)
- Londi, Janseni ja T. Eelmaa Meid ei olnud. Me olime. Meid ei ole jälle (2012 Kanuti Gildi SAALis; koos T. Eelmaaga ka esitaja)
- Beibed (2013 Kanuti Gildi SAALis, koos Henri Hüti, M. Londi ja Kaie Olmrega)
- Aja materjal (2016, Cabaret Rhizome)
Liikumisseadeid lavastustele
- Kivirähki Vapper keefir (2003 Nukuteatris, ka videokunstnik koos T. Varmiga)
- Shakespeare´i Nagu sulle meeldib (2004, Nukuteatri Noortestuudio, koos E. Ülevainu ja O. Titovaga)
- Türnpu Valge laev ja taevakäijad (2004, Eesti Muusikaakadeemia Kõrgem Lavakunstikool Albu mõisa aidas)
- Bunyani ja Türnpu Inimese teekond (2005 NO99s)
- Reimani Painaja ja tundmatud (2006, Ludus Rusticus Leigo Järveteatri metsalaval)
- Greigi Kosmonaudi viimane teade naisele, keda ta endises Nõukogude Liidus kunagi armastas (2007 Endlas, ka videokunstnik)
Videokujundusi
- Przybyszewski Lumi (2003 Von Krahli Teatris)
- Tormise ja Jalaka Eesti ballaadid (2004 Von Krahli Teatris)
- Shakespeare´i ja Pepeljajevi Hamletid (2006 Von Krahli Teatris, ka programmeerimine, heli, elektroonika)
- Pani Double Fiesta (2006, Noizbleed/ Ameerika Ühendriigid)
- The End (2010 Von Krahli Teatris, videoinstallatsioon)
- Lindali ja Leboni Rock'n'roll ja lehesadu (2013, Sõltumatu Tantsu Ühendus Viimsi Rannarahva muuseumis, koos Julia Wilmsiga, ka tehniline teostaja)
- Kristjan Kurmi Life is a Cabaret (2014, Eesti Tantsuagentuur)
- Preussleri Krabat (2015 Tallinna Linnateatris, üks videokunstnikest)
Osi
- esitaja (Vähi, Sisaski Kostabi maailm, 1998 Fine 5 Tantsuteatris)
- osatäitja (Bicknelli Trankvillisaator, 1999 Von Krahli Teatris)
- esitaja (Karingu 1=3, õige või vale, 2001 Tartu Teatrilaboris)
- tantsija (Murdmaa Armastuse tango, Piazzolla muusikale, 2002)
- osatäitja (Vainikaineni Sünnipäev, 2002, Von Krahli Teater Kanuti Gildi SAALis)
- Isa (Stešiku Lühiajaline, 2015, Vaba Lava)
- esitaja (Blow Boys Blow, 2016, TanzFabriek UferStudios Berliinis)
Kirjandus
- K. Garancis. Avitaminoos pole diagnoos: [Suur sekund]. – Postimees, 7. aprill 2000
- V. Leivak. Eesti tantsijad maitsesid vene elu. – SL Õhtuleht, 7. september 2000
- M. Ulfsak. Taavet, kes tahab kõike osata. [Puutumata]. – Eesti Ekspress : Areen, 4. november 2004
- T. Jansen. Teod: [The Last Hairy]. Intervjueerinud I. Põllu. – Sirp, 4. veebruar 2005
- K. Garancis. Uppumine ilusse: [The Last Hairy]. – Sirp, 11. veebruar 2005
- M. Peegel. Taavet Jansen laseb algoritmidel tantsida. – Eesti Päevaleht, 15. veebruar 2007
- T. Jansen. Seelikutriibud on kui lugu: [algorytm]. Intervjueerinud M. Haav. – Sakala, 28. veebruar 2007
- A. Lõo. Kunstimasina teenistuses: [It's nothing really]. – Eesti Ekspress : Areen, 31. jaanuar 2008
- Taavet Jansen: kartsin vajuda tehnoloogiasohu: [It's nothing really]. Intervjueerinud T. Laks. – Eesti Päevaleht, 14. jaanuar 2008
- T. Jansen, Andreas W. Tehnoloogilise teatri polüfoonilised leierid. Intervjueerinud M. Pesti. – Muusa 2008, 2 (kevad)
- Taavet Jansen puhub tehnikale hinge sisse: [It's nothing really]. Intervjueerinud E. Kübar. – Postimees, 15. jaanuar 2008
- K. Virro. Pihtimata jäänud pihtimused: [Viimased korraldused neile, keda ma kunagi olen armastanud]. – Postimees, 17. märts 2009
- E. Lagle. Inimesele jääb armastus kättesaamatuks: [Viimased korraldused neile, keda ma kunagi olen armastanud]. – Sirp, 27. märts 2009
- I. Viktor. Too Much Love Will Kill You: [Viimased korraldused neile, keda ma kunagi olen armastanud]. – Teater. Muusika. Kino 2009, 6/7
- T. Jansen. Elektrit tootev ajutine teater ehitussoojakus. Intervjueerinud H. Sibrits. – Postimees, 3. mai 2011
- K. Prints. Robotite muster inimtarvititele: [Iseorganiseeruv süsteem]. – Sirp, 22. juuli 2011
- T. Jansen, T. Eelmaa. Eluvõrrandi muutujad. Intervjueerinud L. Tagel. – Müürileht 2012, 24
- E. Kübar. Saalis tegutseb šamanistlik duo: [Meid ei olnud. Me olime. Meid ei ole jälle]. – Postimees, 28. detsember 2012
- E. Kard. Taavet Jansen Hobusepea galeriis. – Sirp, 29. mai 2013
- E. Raudsepp. Põlvkonnad ja väljavaated eesti tantsukunstis. – Sirp, 27. märts 2015
- E. Pajula. Kohtumine iseendaga osalusteatri piirimail: [Aja materjal]. – Sirp, 27. mai 2016
- „Koolon-live“. Noh, Taavet Jansen, mis sa teed praegu? Intervjueerinud E. Kask, A. Rajavee. – Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriportaal (2017).
- Т. Янсен. Режиссер, который хотел стать индейцем. Интервьюировала О. Быкова. – Плуг 2012, 4
Välislinke
- Taavet Janseni koduleht.
- Taavet Jansen Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kodulehel.
- Taavet Jansen MIMproject kodulehel
- taavet. – YouTube.
- Taavet Juudas Iskariot. – SoundCloud.
- Inemise sisu. Taavet Jansen. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2006)
- Omakultuuriakadeemia. Taavet Jansen. – Tartu Ülikooli Televisioon (2018).
ETBL, 2017 (E. Värk); täiendatud 2018; täiendatud 2019