jäätmekäitlus

Väätsa prügila jäätmekäitluskeskus

Jõelähtme prügila jäätmekäitluskeskus

jäätmekäitlus, kõik jäätmetega tehtav: kogumine, vedu, kasutamine, töötlemine (jäätmetöötlus) ja kõr­valdamine (näiteks ladestamine prügilasse), samuti järele­valve ja prügilate järelhooldus. Jäätmehooldus hõlmab ka jäätmekäitluse järelevalvet ning suletud prügilate järelhooldust.

2004. aastast kehtivas Eesti jäätme­seaduses vastab uue eurodirektiivi kohaselt sellele määratlusele termin „jäätmehooldus”, mis ei hõlma järelevalvet ja järelhooldust. Säästva looduskasutuse eesmärgil pööratakse tänapäeval üha suuremat tähelepanu jäätmete sortimisele. Ladestada tuleks üksnes seda, mida mingil moel kasutada ei suudeta. Osa jäätmeid läheb taaskasutusse, biolagunevad kompostitakse.

Taaskasutusmoodust, mille puhul jäätmeid kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, nimetatakse jäätmete ringlussevõtuks ning jäätmeid, mis selleks kõlbavad, kasusjäätmeteks. Eristatakse otseringluskasutust, mille puhul toote val­mistamisel tekkinud jäätmed tagastatakse samasse tootmisprotsessi, ja kaudringluskasutust, mille puhul ühe toote jäätmeid kasutatakse teise toote toormena või energia saamiseks (jäätmete energiakasutus). Energiat on võimalik saada prügi (jäätmete) põleta­misel või orgaaniliste jäätmete metaankääritamisel tekkivast biogaasist. Nii metaankääritamine kui ka kompostimine on jäätmete biokäitlus, s.o orgaaniliste jäätmete käitlemine mikroorganis­mide kaasabil.

Kui jäätmeid kasutatakse samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud (näiteks pudelid), nimetatakse seda korduskasutuseks. Koht, kus kokkuveetud jäät­meid käideldakse ning kuhu kasutuskõlbmatud jäät­med ladestatakse on jäätmekäitluskeskus. Uued prügilad ongi jäätmekäitluskeskused ning sõna „prügila” jääb tõenäoliselt jäätmekäitlusekeskuse suupäraseks süno­nüümiks.

EME 2, 2009 (A. Maastik)