mikroobid, mikroorganismid, väikseimad, inime­sele mikroskoobita nähtamatud organismid. Mikroobide hulka kuuluvad bakterid, mikroseened (lima-, vetik-, pärm- ja hallitusseened) ning üherakulised organismid. Mikroobid osalevad aineringes, neil on oluline osa kesk­konna saasteaineist vabanemisel. Mikroobide seas on haigustekitajaid, paljude mikroobide elutegevust rakendatakse tööstuses ja põllumajandussaaduste töötlemisel. Mikroobe uurib mikrobioloogia.

Mikroobide looduslik, evolutsiooniliselt kujune­nud kogum on mikroobikooslus. Mikroobikooslus võib põhineda erisugustel suhe­tel: üks liik kasutab ära teise liigi ainevahetuse lõppsaadused, ühed liigid (nt aeroobsed bakte­rid) kujundavad teistele liikidele (nt anaeroobse­tele bakteritele) sobiva elukeskkonna, mingi liik varustab teist liiki elutähtsate toimeainetega või stimuleerib ainevahetusprotsessi. Mikroobikoosluse järgi võib otsustada substraadi omaduste ja selle mikroobsete muundumisprotsesside seisundi üle (nt hin­nata mullaviljakust või veekogude reostatust). Mikroobide hulk võimaldab hinnata keskkonnas toimuvate biokeemiliste protsesside intensiivsust ja suunda.

Välislingid

• J-K. Sutt. Jäätunud mikroobid ärkavad ellu veebisaidil Novaator
• P. Pappel. Mikroobid juhatavad sääse sööma veebisaidil Novaator

VE, 2006; EME 2, 2009 (K. Peterson)