karpkalalised
karpkalalised (Cypriniformes; ingl carps and minnows, vn карпообразные), mageveeliste pärisluukalade selts; kuus sugukonda, sealhulgas liigirohke karpkalalaste sugukond; ligi 3300 liiki. Selts hõlmab kalu, kellest suur osa sarnaneb väliselt heeringalistega. Kõigil karpkalalistel on ühistunnuseks nn Weberi aparaat – ujupõit ja sisekõrva ühendav luukeste rida, mis aitab suurendada kuulmisvõimet ja tajuda keskkonna rõhu muutumist. Võrreldes teiste kaladega on karpkalalistel palju teravam kuulmine. Sama aparaat on ka sägalistel.
Karpkalaliste hulka kuulub nii töönduslikult tähtsaid kalu (sealhulgas tiikides kasvatatavaid kalu) kui ka värvikirevaid leplikke akvaariumikalu (näiteks kuldkalu). Eesti vetes elab 22 liiki karpkalalisi (karpkalalaste ja hinklaste sugukonnast; viimasel ajal on kasutamist leidnud karpkalaliste süsteem, millesse on lisandunud Balitoridae sugukond, kuhu Eesti kaladest kuulub varem hinklaste sugukonnas olnud trulling).
Karpkalaliste sugukonnad
- Balitoridae
- Imikarplased (Catostomidae)
- Hinklased (Cobitidae)
- Karpkalalased (Cyprinidae)
- Vetikaõgijalased (Gyrinocheilidae)
- Psilorhynchidae (kõik selle liigid on levinud Birmas)
Vaata ka seotud artikleid
Kirjandus
- N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
- E. Pihu, A.Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
- P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
Välislingid
- Karpkalalised veebisaidil FishBase.org (inglise keeles)
- Sugukonna Psilorhynchidae liigid veebisaidil FishBase.org (inglise keeles)
- Sugukonna Balitoridae liigid veebisaidil FishBase.org (inglise keeles)
EE 4, 1989; muudetud 2011