Karula kõrgustiku pinnamood: I – moreenkattega keskmiste ja suurte küngaste (kuplite) reljeef; Ia – moreenkattega väikeste ja keskmiste küngaste (kuplite) reljeef; II – moreenkattega keskmiste ja suurte küngaste (kinkude ja vaarade) ning künniste reljeef; IIa – moreenkattega väikeste ja keskmiste küngaste (kühmude, kinkude) ning künniste reljeef; III – liustikukeele ja suurte jääpangaste sulamisveed; IV –mõhnastike väikeste ja keskmiste küngaste (kühmude, kinkude) ning künniste reljeef; IVa – oosmõhnastike väikeste ja keskmiste künniste ning seljakute reljeef; V – põikkünnised; VI – jalamijoon

Karula kõrgustik, pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Lõuna-Eestis, eraldab Valga nõgu ja Võru-Hargla nõgu; 275 km². Ulatub Otepää kõrgustiku kagupiirilt Lõõdla järvest Kaagjärveni 4–8 km laiuse kaarja küngastike vööndina.

Kõrgustik on tekkinud hilisjääajal Võrtsjärve nõgu ja Võru-Hargla nõgu täitnud liustikukeelte vahelise moodustisena. Kõrgeimad on Karula kõrgustiku idatiib ja keskosa (110–120 m, kõrgeim koht Tornimägi, 137 m). Enamik järvi asub kõrgustiku ida–lääne-sihilises osas, suurimad on Aheru järv ja Ähijärv. Ähijärvest põhjas ja kirdes (Kaika ümbruses) on Karula kõrgustikule eriti iseloomulikke kuplikujulisi künkaid, mille laugemad osad on põllustatud, lagesid katab mets. Rohkesti on ka liitkõrgendikke, kus ühel alusel paikneb 3–4 madalamat (15–20 m kõrgust) küngast. Olulise osa Karula kõrgustikust hõlmavad küngastevahelised soostunud nõod. Laiguti leidub väikestest ja keskmise suurusega küngastest koosnevaid mõhnastikke. Kõrgustikukaare kaguküljel (Ähijärvest kirdes ja edelas) asub kaks ainulaadset oosmõhnastikku, kus tihedalt üksteise kõrval paiknevad 50–300 m pikkused ja kuni 10 m kõrgused järsunõlvalised (20–24°) lamedalaelised kruusa- ja liivaseljakud (kuni 50 seljakut 1 km² kohta) vahelduvad sooribadega.

Muldkate on väga vahelduv ja valdavalt erodeeritud. Peale paepealsete rendsiinade ja sooldunud rannikumuldade leidub seal kõiki Eesti mullatüüpe. Madalamail, väga hõredasti asustatud liivikute leede-, leetunud ja leet-glei-liivmuldadel kasvavad palu-, nõmme- ja rabastuvad männikud.

Kõige iseloomulikum osa Karula kõrgustikust kuulub Karula rahvuspargi alasse. 

Suurimad asulad on Lüllemäe, Kaagjärve ja Rimmi.

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti maastikuline liigestatus
• Eesti pinnavormide liigitamine
• Valgamaa
• Võrumaa

Kirjandus

• Eesti Loodus, 1998, 10 (erinumber)
• I. Arold. Eesti maastikud. Tartu, 2005

Eesti. Loodus, 1995; EE 12, 2003 (I. Arold); muudetud 2011