Kodanipork, Meta

Meta Kodanipork (aastani 1934 Kodaniburg; 23. XII 1904 Tallinn – 18. I 1983 Tallinn), laulja (sopran). Eesti NSV Teatriühingu liige (1949). Isa puusepp.

Lõpetas Tallinna 1. tütarlastegümnaasiumi. Laulmist õppis 1924–25 Tallinna Konservatooriumis, hiljem Jelizaveta Roseni ja Jenny Siimoni juures. Laulis 1927–44 (vaheajaga) Estonia muusikaosakonna kooris, oli selle solist. Teatritööd alustas 1944 Estonia kooris, oli 1945–59 solist, aastani 1964 laulis mittekoosseisulisena. Esinenud kontserdilauljana. Oli 1969–82 Eesti NSV Teatriühingu veteranide sektsiooni esinaine.

Eesti NSV teeneline kunstnik (1950). Stalini preemia 1950, Georg Otsa preemia 1979.

Osi

Silva – Meta Kodanipork. Kálmáni „Silva“. (Estonia, 1948)

  • Sirje (E. Kapi Tasuleegid, 1945)
  • Margot (Rombergi Kõrbelaul, 1946)
  • Maidu (Ernesaksa Pühajärv, 1946)
  • Micaëla (Bizet’ Carmen, 1947)
  • Jolanthe (Tšaikovski Jolanthe, 1948)
  • Silva (Kálmáni Silva, 1948)
  • Nataša (Miljutini Rahutu õnn, 1949)
  • Mall (Ernesaksa Tormide rand, 1949)
  • Tatjana (Tšaikovski Jevgeni Onegin, 1949)
  • Rose-Marie (Frimli ja Stotharti Rose-Marie, 1950)
  • Jaroslavna (Borodini Vürst Igor, 1951)
  • donna Anna (Mozarti Don Juan, 1952)
  • Maro (Dolidze Keto ja Kote, 1953)
  • Tamara (Rubinsteini Deemon, 1953)
  • Rosalinde (Straussi Nahkhiir, 1953)
  • Oksana (Gulak-Artemovski Žaporoožlane Doonau taga, 1954)
  • Hanna Glavari (Lehári Lõbus lesk, 1955)
  • Tiiu (Ernesaksa Käsikäes, 1955)
  • Adelheid (Arro ja L. Normeti Rummu Jüri, 1955)
  • Tosca (Puccini Tosca, 1957)
  • Linda (Ernesaksa Tuleristsed, 1957)
  • Mariza (Kálmáni Mariza, 1959)

Helikandjaid

  • Eesti väljapaistvaid lauljaid I (LP, 1968)
  • Eesti lauljaid operettides I–III (LP, 1972)
  • Rahvusooper Estonia 100, 3, 8 (CD, 2006)

Kirjandus

  • H. Tõnson. Meta Kodanipork. Tallinn, 1974
  • K. Kask. „Tasuleegid” uues koosseisus. – Õhtuleht, 26. oktoober 1945
  • A. Uritamm. „Kõrvelaulu” muusika. – Sirp ja Vasar, 6. aprill 1946
  • R. Kangro-Pool. „Pühajärv”. – Sirp ja Vasar, 27. juuli 1946
  • H. Kõrvits. „Tormide rand” „Estonias” ja „Vanemuises”. – Rahva Hääl, 30. oktoober 1949
  • A. Viner. Eesti ooperikunsti paremik. – Nõukogude Naine 1950, 5
  • A. Klas. Silmapaistev loominguline saavutus. – Sirp ja Vasar, 5. mai 1951
  • V. Kivilo. „Don Juani” lavastus RAT „Estonias”. – Sirp ja Vasar, 5. september 1952
  • L. Normet. Ooperi „Käsikäes”  uuslavastusest. – Õhtuleht, 16. juuni 1956
  • V. Kivilo. Uue otsingul. – Sirp ja Vasar, 7. veebruar 1958
  • E. Uuli. Meta Kodaniporgi juubel. – Noorte Hääl, 30. mai 1965
  • P. Mägi. Meta Kodaniporgi juubeliks. – Rahva Hääl, 30. mai 1965
  • G. Ots, E. Uuli, O. Mikk-Krull, A. Mikk, H. Tõnson. Kunstnik, kelle rollid ei unune. – Kodumaa, 18. detsember 1974
  • M. Vaitmaa. Georg Otsa nim. preemia 1979. – Teatrimärkmik 1978/79
  • [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 21. jaanuar 1983
  • M. Kõrvits. [M. Kodaniporgi 80. sünniaastapäevaks]. – Sirp ja Vasar, 21. detsember 1984
  • M. Rajamäe. Omaaegse lavatähe juured leiab Järvamaalt. – Järva Teataja, 6. jaanuar 2005
  • H. Pedusaar. Täiuslik operetiprimadonna. – Kive Estonia alusmüürist / H. Pedusaar. Tallinn, 2006

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T212

Välislingid

Maidu – Meta Kodanipork. Ernesaksa „Pühajärv“. (Estonia, 1946)

Pierre (Punavari) – Georg Ots, Margot – Meta Kodanipork. Rombergi „Kõrbelaul“. (Estonia, 1946)

Tatjana – Meta Kodanipork. Tšaikovski „Jevgeni Onegin“. (Estonia, 1949)

Eisenstein – Viktor Gurjev, Rosalinde – Meta Kodanipork. Straussi „Nahkhiir“. (Estonia, 1953)

Oksana – Meta Kodanipork. Gulak-Artemovski „Žaporoožlane Doonau taga“. (Estonia, 1954)

Meta Kodanipork, 1983.

ETBL, 2000 (H. Tõnson); täiendatud 2019