kõrvits
Hariliku kõrvitsa taim, vili ja õis
kõrvits (Cucurbita), tugevakasvuliste ronivate vartega üheaastaste rohttaimede perekond kõrvitsaliste sugukonnast; umbes 15 liiki Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Perekonda kuulub ilu- ja õlitaimi, köögivilja- ja söödataimena kasvatatakse harilikku kõrvitsat (C. pepo), suureviljalist kõrvitsat (C. maxima) ja muskus- ehk muskaatkõrvitsat (C. moschata).
Eestis kasvatatakse peamiselt harilikku kõrvitsat ja selle teisendeid kabatšokki ja patissoni, vähem suureviljalist kõrvitsat. Kasvuhoonekurgi pookealusena kasutatakse viigilehist kõrvitsat (C. ficifolia). Toiduks tarvitatakse kõrvitsa vilju, mõnel pool (nt Prantsusmaal) ka noori lihakaid vääte.
Viljad erinevad liigiti ja sorditi nii kuju, suuruse kui ka koore värvuse poolest. Viljalihas on keskmiselt 6–8% kuivainet (suhkruid, pektiinaineid, karotiini, C-vitamiini jt vitamiine, seedimist ja valkude omastamist soodustavaid ensüüme). Seemneis on kuni 50% õli. Kõrvitsa viljaliha on väärtuslik dieettoiduaine, eriti seedetrakti ja neeruhaiguste puhul. Seemneid tarvitatakse soolenugiliste väljutamiseks. Soojanõudliku kultuurina eelistab kõrvits päikesepaistelist tuulevarjulist kasvukohta ja huumusrikast hästi väetatud mulda.
Kõrvitsaliste (Cucurbitaceae) sugukonda kuulub 110 perekonda (umbes 640 liiki) peamiselt troopiliste alade ronitaimi, neist viljeldakse rohkem kui 50 liiki (nt kurki, melonit, arbuusi, pudelkõrvitsat ja käsnkõrvitsat).
 Kabatšokk |  Pudelkõrvits |  Muskuskõrvits |
Välislingid
VE, 2006; EME 1, 2008 (L. Meensalu); muudetud 2011
