metsakõdu
metsakõdu, metsamulla pinnal asuv, põhiliselt orgaanilisest ainesest moodustunud mass, mis koosneb mitmesuguses muundumisastmes olevast varisest ja temaga segunenud mineraalsetest osakestest. Metsakõdu on tihedasti taimejuurtega läbi põimunud, temas elab vetikaid, seeni, baktereid ja selgrootuid ning ta sisaldab tolmuteri ja seemneid. Metsakõdul on oluline osa mets-muld-süsteemi energiavoos ja aineringes, ta kujundab metsamulla režiime ja seisundeid ning osaleb metsamuldi kujundavais ja arendavais protsessides. Metsakõdu moodustumine, tüsedus ja hulk olenevad puistust ja tema varise koostisest ning muundumisest. Kiire ja hoogsa aineringega leht- ja segametsas püsivat metsakõdu enamasti ei moodustugi.
Metsakõdu põhitüübid on mull, moder ja moor. Mull on iseloomulik lehtmetsale, mis kasvab karbonaatse lähtekivimiga ja alustega küllastunud muldadel, moor kujuneb aeglase aineringega okasmetsas leede-, leetunud ja leet-gleimuldadel. Moder kujuneb ja on olemas peaaegu kõigis muudes metsades väga erinevatel muldadel, ta on kahe eelmise vahepealne.
Loe täiendavalt artiklit varis.
Välislink
VE, 2006; EME 2, 2009 (L. Reintam)