varis, peamiselt metsas mullapinnal lasuvad muundumata ja vähe muundunud orgaanilised jäänused. Metsavarise moo­dustavad puudelt langenud lehed ja okkad (võravaris), peened oksad ja kooretükid ning roht- ja puhmastaimede, sammalde ja samblike maapealsed osad. Mulda kogunevad orgaanilised jäänused moo­dustavad juurevarise (mullavarise). Tervete tüvedena maapinnale langenud puud (metsakuiv, tuuleheide, tormimurd, lumevaal jms) moodustavad vare. Põhiliselt mikroorganismide elutegevuse tagajärjel hakkab varis lagunema ja tekib metsakõdu, selle edasisel muundumisel huumus. Varise hulk ja koostis olenevad puistu liigilisest koosseisust, juurdekasvust ja vanusest. Kõige enam koguneb varist täisliitusega puistutes ajal, mil juurdekasv on suurim, liigiti enim koguneb varjutaluvatelt lehtpuudelt (nt pöögilt, valgepöögilt, pärnalt, vahtralt), järgmisena valgusnõudlikelt haavalt ja kaselt ning okaspuudelt (kuuselt, männilt). Aastas võib koguneda metsaalusele maapinnale varist 1,5–7 t/ha. Varis kujutab endast looduslikku orgaanilist väetist, millega osa mullast hangitud toiteelementidest antakse mulda tagasi. Varisematerjal sisaldab palju rohkem tuhaelemente ja lämmastikku kui tüvepuit.

EE 10, 1998; VE, 2006; EME 2, 2009 (Ü. Tamm)