Nõmmik, Sulev

Sulev Nõmmik (11. I 1931 Tallinn – 28. VII 1992 Kuressaare), lavastaja, näitleja ja tantsija. Eesti Teatriliidu liige (1960). Ema õpetaja.

Õppis 1945–47 Tallinna Mäetehnikumis, lõpetas 1959 Tallinna Koreograafiakooli (Kalju Saarekese klass) ja Tallinna kultuurhariduskooli, õppis 1960–64 Leningradi Riiklikus Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudis lavastamist. Oli 1947–48 Estonias elektrik, 1948–51 ja 1954–62 tantsija ning 1962–92 näitejuht, lavastaja ja näitleja. Kirjutas libretosid, esines estraadinäitlejana (ka oma tekstidega, tuntuim roll Kärna Ärni) ja telelavastustes („Pildikesi Paunverest”, 1986). Lavastanud telefilme, mänginud nii neis („Mehed ei nuta”, 1968, „Kuldne Palmioks” 1971 Varnas; „Teatriöö”, 1971; „Noor pensionär”, 1972; „Jõmm”, 1975; „Roosid lõunast”, 1977; „Siin me oleme”, 1978; „Meie Uduvere”, 1987) kui ka filmis („Perekond Männard”, 1960, Tallinnfilm). Temast on film „Sulev Nõmmik” (1987, Eesti Telefilm). Avaldanud ajakirjanduses vesteid ja meenutusi. Trükis on ilmunud tema „Minu elu tsunftis” (2012).

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1976). Huumoriauhind Meie Mats 1988.

Lavastusi

Aldonza/Dulcinea – Helgi Sallo, Cervantes/Don Quijote – Georg Ots, Teener/Sancho Panza – Endel Pärn. Leigh „Mees La Manchast“. Lavastaja Sulev Nõmmik. (Estonia, 1971)

  • Oidi Muhulaste imelikud juhtumised (1962, ka kaaslibretist)
  • Raudmäe Kiri nõudmiseni (1965, ka libretist, Kotkas 1968)
  • Valgre ja Raudmäe Muinaslugu muusikas (1967, ka libretist, Moskva Operetiteatris 1972)
  • Vinteri ja Raudmäe Pipi Pikksukk (1969, ka libretist, mängis Varast)
  • Dobrzanski Kuninga loož (1969, mängis Peaministrit)
  • Leigh’ Mees La Manchast (1971)
  • Vinteri ja Raudmäe Neli musketäri (1972, ka libretist)
  • Straussi Nahkhiir (1973)
  • Oidi ja Raudmäe Poissmehed (1974, ka libretist)
  • Frimli ja Stotharti Rose‑Marie (1976)
  • Vinteri Suvitajad (1977, ka libretist, mängis Aadut)
  • Bacharachi Tõotused, tõotused... (1979, mängis mister Dobitchit)
  • Kálmáni Montmartre’i kannike (1983)
  • Lehári Krahv Luxemburg (1986)
  • Vinteri Kevade (1991, ka libretist, mängis Liblet)

Osi

  • Narr (Tšaikovski Itaalia capriccio, 1948)
  • Senka (Miljutini Rahutu õnn, 1949)
  • Röövel (Morozovi Doktor Aibolit, 1950)
  • Ants (Arro ja L. Normeti Rummu Jüri, 1955)
  • Nikes (Herteli Asjatu ettevaatus, 1957, Tallinna Koreograafiakool Estonias)
  • Narr (Glazunovi Raimonda, 1957)
  • Falstaff (Oranski Windsori lõbusad naised, 1958, Tallinna Koreograafiakool Estonias)
  • Vytas (Juzeliūnase Mere kaldal, 1958)
  • Ohvitser (Straussiana, 1959)
  • Kaasik I (Zolotonossi Kui Aadam on puhkusel, 1959)
  • Jimmy (Kawani Sensatsioon Londonis, 1960)
  • Gangster ja Harrison Howell (Porteri Suudle mind, Kate, 1966, Linnahallis 1992)
  • Sapun‑Tjufjakin (Miljutini Neiud ärevil, 1973)
  • Bubentsov (Kaks kevadpäeva, Dunajevski muusika, 1978)
  • Mordcha (Bocki Viiuldaja katusel, 1989)
  • Peniček (Kálmáni Krahvinna Mariza, 1990)

Helikandjaid

  • Kärna Ärni lood I, II (helikassett, 1992)

Kirjandus

  • G. Kordemets, A. Tuuling. Sulev Nõmmik: „Kui näeme, siis teretame!”. Tallinn, 2011
  • S. Nõmmik. Minu elu tsunftis. Tallinn, 2012
  • F. Randel. „Muhulastest” muusikas. – Õhtuleht, 14. juuni 1962
  • R. Reiljan. Sulev Nõmmik otsib libretot. – Õhtuleht, 1. august 1963
  • O. Liivik. Uus muusikaline lugu. – Teatrimärkmik 1965-67
  • V. Kõllu. 420 minutit operetti koos vaheaegadega järelemõtlemiseks. – Sirp ja Vasar, 14. jaanuar 1966
  • V. Kivilo. „Muinaslugu muusikas”. – Sirp ja Vasar, 7. juuli 1967
  • V. Kivilo. Pipi võidukäik kahes teatris. – Sirp ja Vasar, 30. jaanuar 1970
  • U. Heinapuu. Mees mitme kandi pealt. – Õhtuleht, 26. september 1970
  • V. Kivilo. „Mees la Manchast”. – Õhtuleht, 25. veebruar 1971
  • „Noorte Hääle” lugejatega kohtub Sulev Nõmmik. [Intervjuu]. – Noorte Hääl, 1. jaanuar 1972
  • V. Kõllu. „Neiud ärevil”. – Õhtuleht, 8. jaanuar 1974
  • E. Laid. „Kuidas seda lavastada?”. – Õhtuleht, 3. detsember 1977
  • V. Kivilo. Mõnusavõitu lugu muhulastest. –  Rahva Hääl, 16. veebruar 1978
  • V. Kõllu. Tähendusrikas operetilavastus. – Rahva Hääl, 9. juuni 1978
  • M. Taggo. Mitu Nõmmikut? –  Kodumaa,  7. jaanuar 1981
  • Sulev Nõmmik 50. –  Sirp ja Vasar, 9. jaanuar 1981
  • K. Kass. Sulev Nõmmik 50?: Nojah, eks ta ole... . – Noorte Hääl, 11. jaanuar 1981
  • S. Nõmmik jt. Parim nali, mis teiega on juhtunud. [Intervjuu]. – Rahva Hääl, 1. jaanuar 1982
  • S. Nõmmik. Elu ja nali. Intervjueerinud H. Rauniste. – Kommunismiehitaja, 13. oktoober 1987
  • S. Nõmmik. Tantsiv Kiir ja laulev Toots. Intervjueerinud A. Veetamm. – Maaleht, 27. detsember 1990
  • H. Aassalu. Balletiveterani juubeliks. – Sirp, 11. jaanuar 1991
  • P. Aimla. Täna Tina tänaval korteris 13. – Õhtuleht , 11. jaanuar 1991
  • [Nekroloog]. – Sirp, 31. juuli 1992
  • T. Abel. „Kui Sulev laval naeris, siis Ervin pärast kirus”. Intervjueerinud K. Vainküla. – SL Õhtuleht, 11. jaanuar 2001
  • K. Jaagura. Sulev Nõmmik alias Kärna Ärni 75. – Maaleht, 5. jaanuar 2006
  • H. Roosna. Sulev Nõmmik – 75. – Hiiu Leht, 13. jaanuar 2006
  • S. Normet. Legendaarset Sulev Nõmmikut meenutades. – Nädaline, 17. jaanuar 2006
  • J. Jõekallas. Muusikal, see XX sajandi uustulnuk. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007
  • K. Jaagura. Sulev Nõmmik alias Kärna Ärni 80. – Postimees, 11. jaanuar 2011
  • A. Mikk jt. Jäägitult oma mees, kellele igaüks tahtis välja teha. Intervjueerinud A. Lõhmus. – Maaleht, 13. jaanuar 2011
  • H. Sibrits. Saladuslik rahvamees Sulev Nõmmik. – Postimees, 6. detsember 2011
  • K. Saareke. Rukkililllesinised koolimütsid aegade keeristes. Tallinn, 2013
  • A. Veesaar. Sulev Nõmmik: ootas isa ja leinas sõpra. – Elukiri 2016, 1
  • A. Viira. „Sulev Nõmmik ei kandnud viha isegi nende peale, kes tema kohta halvasti ütlesid”. – Õhtuleht, 18. jaanuar 2016
  • С. Ныммик. Радости и огорчения оперетты. Интервьюировала Т. Опекика. – Cоветская Эстония, 12 февраля 1978

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T534

Välislinke

Narrid: Ilmar Silla, Rein Ranniku, Sulev Nõmmik, August Riismann, keskel Allegra – Hilda Malling. Tšaikovski „Itaalia capriccio“. (Estonia, 1948)

Kaasik III – Ervin Kärvet, Kaasik I – Sulev Nõmmik. Zolotonossi „Kui Aadam on puhkusel“. (Estonia, 1959)

Kasvandik – Aigi Rüütel, Kasvatajanna – Yvonne Raksnevitš, Kasvandik – Helga Ojalo, Politseinik – Sulev Nõmmik, Pankur – Boris Blinov. Balletiõhtu 3 osas, III osa, Straussi „Straussiana“. (Estonia, 1959)

Jimmy – Sulev Nõmmik, Henry – Kalju Karask, Roosike – Eva Meil. Kawani ja Baueri „Sensatsioon Londonis”. (Estonia, 1960)

Pipi Pikksukk – Helgi Sallo. Raudmäe ja Vinteri „Pipi Pikksukk”. Lavastaja Sulev Nõmmik. (Estonia, 1969)

Endel Pärn (Metsik Herman) ja lavastaja Sulev Nõmmik proovis. Frimli ja Stotharti „Rose-Marie”. (Estonia, 1976)

ETBL, 2000 (K. Herkül); täiendatud 2019