parklaev, ka bark (< holl; ingl bark, barque, vn барк), 3 ja enama mastiga purjelaev, mille viimases mastis on pikipurjestus ja eesmistes mastides täispurjestus. Mastide vahel paiknevad harilikult 3, mõnikord 4 taakslit ülestikku ja fokkmasti ees pukspriidi ning kliiverpoomi peal 3–4 eespurje.

19. sajandil kasutati parklaevadel lisapurjedena leipurjesid. 19. sajandi keskpaiku muutus parklaev levinuimaks ookeanipurjekatüübiks (väiksem meeskond sama suure täislaevaga võrreldes). 5-mastilisi parklaevu on olnud 6:

• France (sõitnud 1890–1901)
• Maria Rickmers (1891–92)
• Potosi (1895–1925)
• R. C. Rickmers (1906–17)
• France II (1911–2)
• København (1921–28)

19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algaastail ehitati Hamburgi Laeiszi laevandusfirmale kiireid parklaevu, mille nimed algasid kõik tähega P (sealhulgas Padua, praegu Krusenstern), inglise meremehed andsid neile nimetuse Flying P-Liners.

Ka eestlastele kuulus parklaevu, näiteks Linda Morgenroden (ehitatud 1878) ja Vanja (1891). Vanjat kasutati metsaveol veel 1930. aastail.

Nüüdisajal on parklaevu kasutusel õppelaevadena: 4-mastilised Sedov ja Krusenstern (Venemaal) ning Nippon Maru (ehitatud 1930; Jaapanis), 3-mastilised Tovarištš (ehitatud 1933; Venemaal), Eagle (USA-s), Gorch Fock (ehitatud 1958; Saksamaal), Sagres II (Portugalis), Mircea (Rumeenias) ja Gloria (Colombias).

Parklaeva ehitus

1 kliiverpoom, 2 pukspriit, 3 pudinkliiver, 4 kliiver, 5 sisekliiver, 6 fokktengtaaksel, 7 fokkmast, 8 fokk, 9 fokkalamarsspuri, 10 fokkülamarsspuri, 11 fokkpraampuri, 12 fokkroil, 13 marssteng, 14 praamteng, 15 roilteng, 16 brassid, 17 groottengtaaksel, 18 grootpraamtaaksel, 19 grootroiltaaksel, 20 grootmast, 21 groot, 22 grootalamarsspuri, 23 grootülamarsspuri, 24 grootpraampuri, 25 grootroil, 26 besaantaaksel, 27 besaantengtaaksel, 28 besaanpraamtaaksel, 29 besaanmast, 30 alabesaanpuri, 31 ülabesaanpuri, 32 besaanpoom, 33 besaankahvlid, 34 besaantopsel, 35 vandid, 36 parduunid, 37 raad, 38 taagid

MerLe, 1996