Priimägi, Linnar

Linnar Priimägi (pseudonüümid Ain Hammer, Eduard Ojar, Mait Meerits, Robertino Rand (koos Aivo Lõhmuse, Hando Runneli ja Vaino Vahinguga); 29. III 1954 Tallinn), kultuuriloolane, kirjandus‑ ja teatrikriitik, lavastaja, õppejõud, luuletaja, tõlkija. Eesti Ajakirjanike Liidu (1982), Emakeele Seltsi, Eesti Kirjanike Liidu (1985) ja Eesti Teatriliidu liige (1988), Eesti Goethe-Seltsi (1988) ja Euroopa Muusikateatrite Akadeemia asutajaliige (1992), Eesti Oscar Wilde'i  Seltsi auliige (1995), Rahvusvahelise Teatrikriitikute Assotsiatsiooni liige. Isa sõjaväeorkestrant, ema kontoriametnik.

Lõpetas 1972 Tallinna 42. Keskkooli, 1977 Tartu Riikliku Ülikooli romaani-germaani keelte ja kirjanduse eriala saksa filoloogina. 1995 kaitses magistrikraadi kunstiajaloo alal Eesti Kunstiakadeemias ja 2005 doktorikraadi kultuuripsühholoogia alal Tallinna Ülikoolis. Olnud 1977–88 ajalehe Edasi tõlkija ja korrespondent (1986–88 ka kultuuriosakonna juhataja), 1987–90 Vanemuise dramaturg ning 1990–93 direktor ja kunstiline juht (intendant), 1990–91 ühtlasi Tartu Linnavalitsuse humanitaarnõunik, 1993–95 Tallinna Pedagoogikaülikooli Eksperimentaalesteetika laboratooriumi juhataja ja aastast 1995 Tallinnna Ülikooli reklaami ja imagoloogia osakonna õppejõud (aastast 1996 dotsent, aastast 1998 juhataja). Oli 2002–03 Tallinna Linnavalitsuse lepinguline mainekujundusnõunik, 2006 Tallinna Linnavolikogu Haridus- ja Kultuurikomisjoni liige, 2007 Tallinna Linnavolikogu esimehe kultuurinõunik.

On lavastanud, teinud lava- ja kostüümikujundusi, mänginud teatris ja filmis („Tavatu lugu”, 1974 ja „Jõulud Vigalas”, 1980, mõlemad Tallinnfilm; „Minu Leninid”, 1997, Faama Film; „Jan Uuspõld läheb Tartusse”, 2007, Kuukulgur Film; „Mis Su nimi on?”, 2009, Taska Film), kujundanud kunstinäitusi. Avaldanud aastast 1974 ajakirjanduses kirjandus-, teatri- , filmi- ja kunstikriitikat ning kultuurifilosoofilisi ja -psühholoogilisi esseesid.  On kultuurisaadete autor (10-osaline sari „Valgust!”, 2013 ja 6-osaline sari „Ars longior. Sinu kuus kunstiteost”, 2014, mõlemad Tallinna Televisioonis). Esinenud lektorina Klassikaraadio „Ööülikooli” saadetes jm. Tõlkinud luulet, proosat, näidendeid jm saksa, prantsuse, inglise, vene, itaalia ja rumeenia keelest. Tõlkinud teatritele lavastuste alustekste: Claude Magnieri „Unerohi”,  Georg Philipp Telemanni ja Carl Orffi „Pimpione ehk Ebavõrdne abielu” (koos Kulno Süvalepaga), Romain Rolland´i „Giljotiin Dantonile”,  Harald Muelleri „Surnuparv” (ka lavateksti autor),  Oscar Wilde'i  „Ideaalne abikaasa” (ka lavateksti autor) jt. On mitmete Vanemuise lavastuste lavateksti autor: Philip Kingi „Farss pastoraadis” (1989), Thomas Stearns Elioti „Mõrv katedraalis” (1989), Erkki Mäkineni „Viimne valss Viiburis” (1989), Ilpo Tuomarila „Hurmav Hermann Göring” (1990) jt.

Eesti Kinoliidu kriitikapreemia1987, Eesti Kultuurifondi aastapreemia 1996, Tallinna Teenetemärgi kandja ja Tallinna Aukodanike Kogu liige 2006.

Osi

  • Saksa sõjavang (Peegli ja Irdi Ma langesin esimesel sõjasuvel, 1979 Vanemuises)
  • Johann Wolfgang Goethe (Horničeki Aga naised, härra salanõunik? (1991)

Lavastusi

  • Mülleri Philoktetes (1990, ka tõlkija ja lavakujundus)
  • Merci, mon ami (1991)
  • Goethe Faust (1992, ka lavakujundus)
  • Lynni ja Priimägi Ma homme sinilindu näen (1992, ka lava- ja kostüümikujundus)
  • Wilde'i Salome (1993)
  • Schilleri Don Carlos (2000 Ugalas, ka lavakujundus)
  • Verdi Rigoletto (2003, PromFest ja Endla, ka lavakujundus)

Raamatuid

  • Mälestusi Euroopast. Tallinn, 1995
  • Kommentaarium: kultuurikommentaare aastaist 1994–1996. Tallinn, 1997 
  • Reklaamikunst. Tallinn, 1998
  • Klassitsism. Inimkeha retoorika klassitsistliku kujutavkunsti kaanonites, I–III. Tallinn, 2005 
  • Kelle tee on varjul. Tallinn, 2005
  • Propaganda sõnastik. Tallinn, 2011

Kirjandus

  • Kirjanike Liidu uusi liikmeid. – Sirp ja Vasar, 1. veebruar 1985
  • Inimesed tuleb endale võita. Intervjueerinud M. Visnap. – Teater. Muusika. Kino 1990, 8
  • „Vanemuisel” on uus juht. Intervjueerinud H. Astok. – Edasi, 20. september 1990
  • Mitte tegelikkuse kätte surra: RAT „Vanemuine” kahe hooaja vahel. Intervjueerinud A. Kivi. – Rahva Hääl, 17. juuli 1991
  • „Pöörde toomine teatrisse pole ühe hooaja töö” . Intervjueerinud J. Kulli. – Sirp, 23. august 1991
  • Ü. Tonts. Sügavustest möödumisel. – Sirp, 11. oktoober 1991
  • Vaidlusalune „Faust”. Intervjueerinud R. Heinsalu. – Teater. Muusika. Kino 1992, 6
  • Ü. Tonts. „Faust”  keskmisele koolieale? – Teater. Muusika. Kino 1992, 6
  • Linnar Priimägi: „ Ma olen edev, kuid mitte idioot”. Intervjueerinud J. Kulli. – Hommikuleht, 5. oktoober 1993
  • Linnar Priimägi: mingil määral olen kujundanud oma elusaatust Goethe järgi. Intervjueerinud I. Drikkit. – Postimees : Extra, 8. jaanuar 1994
  • K. Kaldvee. Linnar Priimägi sai kunstiteaduse magistriks. – Kultuurileht, 16. juuni 1995
  • H. Krull. Priimäe proteuslik imidž. – Looming 1997, 2
  • Linnar Priimägi: meil on elada ainult üks ajavool. Intervjueerinud I. Drikkit. – Postimees, 18. aprill 1998
  • M. Mutt. Linnar Longplay. – Looming 1999, 9
  • P.-R. Purje. Ta ei teeskle armastust, ta otsib... – Sirp, 19. mai 2000
  • E. Arujärv. „Rigoletto” – armastusest sümbolikeeles. – Teater. Muusika. Kino, 2003, 7
  • K. Kurg. Priimägi kui avalik saladus. – Sirp, 8. juuli 2005
  • Linnar Priimägi: aastaid lahutatakse lõpust! Intervjueerinud V. Leivak. – Postimees : Arter, 28. märts 2009
  • Kiriusutelu Linnar Priimäega. Intervjueerinud J. Sang– Keel ja Kirjandus 2014, 3
  • Linnar Priimägi: „Küllalt lühike vale ajab asja paremini ära kui liiga pikk tõde”.  Intervjueerinud R. Kerge. – Õhtuleht, 12. aprill 2014

Välislinke

EE 14, 2000; ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2014 (M. Mauer)