Sindi

Sindi üldandmed
Elanike arv (2010)  3979
Pindala 5,01 km2
Linna õigused  1938
Linnapea Marko Šorin
Maakond  Pärnumaa

Sindi, linn Pärnumaal. Asub Pärnu jõe vasakul kaldal (14–17 km suudmest), piirneb idas ja lõunas Kõrsa rabaga. Linna läbib rööbiti jõega kahe haruna vana Pärnu–Paide maantee, mille kaudu Sindil on tihe ühendus Pärnuga (1928–70 oli Pärnuga ka raudteeühendus).

Sindis on konstaablijaoskond.

Raudteelaste restaureeritud elamud

Rahvastik

Sindi elanike arv
1865 u 3500
19. sajandi lõpp u 1450
1909 u 2000
1922 1607
1934 1854
1939 2037
1959 3115
1965 3362
1970 4042
1979 4428
1989 4548
2000 4179
2003 4093
2006 4049
2008 4011
2010 3979
Eestlasi 1989. aastal 72% ja 2000. aastal 79%. 

Sindi veejõujaam

   

Sindi elanike vanuseline jaotus
Aasta Elanike arv  Vanuserühm (aastad)
    0–14 15–64 üle 64
    arv % arv % arv %
1989 4548 943 21 2968 65 637 14
2000 4179 750 18 2680 64 748 18
2010 3979 594 15 2617 66 769 19

Ettevõtlus ja transport

Sindi töötajate jaotus tegevusalati
  1989 2000
Põllu-, jahi- ja metsamajandus 96 52
Kalandus 16 5
Mäetööstus 9
Töötlev tööstus 1244 617
Energia- ja veevarustus 12 25
Ehitus 120 112
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont 128 233
Hotellid ja restoranid 88 50
Veondus, laondus ja side 124 103
Rahandus 4 7
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 40 64
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 60 102
Haridus 196 145
Tervishoid ja sotsiaalhooldus 96 93
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 152 62
Palgatöötajatega kodumajapidamised 2
Töötajaid kokku 2376 1693

Suur osa Sindi elanikest käib tööl väljaspool linna (põhiliselt Pärnus). Sindi oli monofunktsionaalne asula, mille ilme määras 1993 pankrotistunud Sindi Tekstiilivabrik. Aastast 1997 ettevõtlus välisinvesteeringute tulemusena linnas taas elavnes. 2008. aastal oli Äriregistri andmeil Sindis registreeritud 192 ettevõtet (sh füüsilisest isikuste ettevõtjad). 2001 olid suurima töötajaskonnaga ettevõtted välisosalusega tekstiiliettevõtted AS Qualitex, Sindi Lanka AS ja Fein-Elast Estonia OÜ. Sindi paisu juures tegutseb kalakasvandus.

Sindi tekstiiliettevõtte lõngavalmistamistsehhis 1999. aastal

   

Haridus, kultuur ja tervishoid

Sindis on lastepäevakodu, gümnaasium (asutatud 1837 vabrikukoolina, 2002/03. õa 485, 2009/10. õa 316 õpilast), Karl Rimmi nimeline Muusikakool, postkontor, raamatukogu, seltsimaja ja muuseum (avatud 1983; asub 1902 asutatud Sindi Kalevivabriku Ühisuse majas), avatud noortekeskus. Aastast 1920 tegutseb spordiselts Kalju. Tervishoiu- ja sotsiaalteenust pakuvad OÜ Sindi Tervisekeskus, Sindi Linna Päevakeskus ja apteek. Ilmub kohalik ajaleht Sindi Sõnumid. Sindit ilmestavad luteri kirik (praeguses hoones aastast 1998) ja õigeusu kirik (aastast 1899 tegutseb Sindi Jumalaema kogudus), raekoda (1937), mitu parki ja kaks kalmistut ning jõge tõkestav üle 150 meetri pikkune (Eesti pikimaid) ja 4,5 meetri kõrgune pais (rajati 1930 tolleaegse Sindi hüdroelektrijaama tarvis).

Linna osad ja haljastud

Linnavalitsuse hoone ees pargis on mälestuskivi Teises maailmasõjas langenud Sindi elanikele

Sindi jaotub kolmeks vööndiks: jõe ja Pärnu maantee vahelisele alale jäävad linna vanim osa (19. sajandil ehitatud tekstiilivabriku hooned, töölis- ja raudteeelamud), enamik tööstusettevõtteid ja puhkepiirkond, Pärnu ja Paide maantee vahelisel alal on linna südames paiknevad ühiskondlikud hooned ja tekstiilivabrikule kuulunud Nõukogudeaegsed paneelelamud ning Paide maantee ja Kõrsa raba vahelisel alal eramud ja suvilakooperatiivid; omaette linnaosa moodustavad Viiraküla (liideti Sindiga 1971) ja Paikuse (1984). Sindile annavad roheluse tema 32 parki, neist Sindi kiriku park (suurus 3,4 ha) ja Sõpruse park (6,5 ha) on kaitse all. Juba 1941. aastast on kaitse all kaks Oru talu mändi ja Kariste talu mänd. Sindi piiresse jääb osa Pärnu jõe hoiualast.

Ajalugu

Sindi ümbrusest (Pulli mesoliitikumi asulakoht) pärinevad vanimad jäljed Eesti ala asustuse kohta. Enne kalevivabriku rajamist olid nüüdse linna kohal Saia ja Tõela küla, esimest on nimetatud 1500 veskikohana (Mühle Saia) ja 1638 perena (Gesinde Saya), 1797 on mõlemat mainitud külana (Saja, Täla). Hilisem töölisasula (aastast 1921 alev, aastast 1938 linn) on nime saanud temast 5 kilomeetrit edelas asunud Sindi mõisa (Zintenhof; nüüd Paikuse aleviku piires) järgi, selle kohta on teateid aastast 1603, orduaja lõpus valdas hilisema mõisa maad Clauss Zindt (Pärnu linnafoogt 1565) ja pärast teda tema poeg Conradt. Hiljem oli Sindi kroonumõis; selle rentis 1833 Riia kaupmees ja tööstur Johann Christoph Wöhrmann, et rajada sealse saeveski juurde uued hooned oma Sieradzis (50 km Łódźist edelas) 1823 asutatud ja Poola 1830.–31. aasta ülestõusu ajal mahapõletatud kalevimanufaktuuri jaoks. Esimese toodangu andis uus vabrik 1834. Vabriku rajaja poeg Christian Heinrich von Wöhrmann ostis 1860 kroonult ära kogu Sindi mõisa, tema ajal valmisid Sindis valukoda, gaasivabrik, telliselööv, uus saeveski, õllevabrik jmt abikäitist. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses hoogustus Sindis haridus-, kultuuri- ja seltsielu: 1869 asutati Sindi Eesti Laulukoor, 1887 avati ministeeriumikool (Baltimail tollal teine omataoline) ja 1902 asutati Kalevivabriku Tarvitajate Selts (esimesi Eesti ühisusi), elavnesid karskusliikumine ja sportimine. Kiriklikult oli Sindi aastani 1926 Tori alluvuses (abikirik aastast 1843), kuid oma luteri vaimulik on seal olnud aastast 1899. Halduslikult allus Sindi 1957–93 Pärnu linnale. Nüüdispiirid aastast 1970, kui Sindiga liideti suur osa Viira külast. Loe täiendavalt artiklit Pärnu.

Sindi 20. sajandi alguses

Sindi töölisneiud 1890. aastal

Sindi laulukoor 1898. aastal

EE 12, 2003; muudetud 2011