raid

raid (ingl skates, rays, vn cкаты), merelised, harvemini mageveelised kõhrkalad, kes moodustavad varilõpuseste alamklassi railaadsete (Batomorpha, mõnes süsteemis ka Rajimorpha) ülemseltsi; ligi 370 liiki.

Raid on põhjakalad, nende keha on väga lame, ümar või rombjas, rinnauimede alus on nii kere kui ka pea külge kasvanud, pärakuuime pole, saba enamasti piitsjas. Lõpusepilud (5 paari), ninaavad ja suu paiknevad pea alapoolel, paljude liikide keha katavad ogad. Lebavad tihti veekogu põhjas üleni liivas. Toituvad peamiselt bentosest ja kaladest, osa raisid on püügikalad.

Euroopa ranniku ja Aafrika lääneranniku vete ogarai (Raja elavata) kasvab kuni 1,2 m pikkuseks, emane kinnitab mere põhja paarkümmend padjakujulist (4 × 6 cm) sarvkapslis muna, millel on sarvjad jätked, munasisene areng kestab 4–5 kuud. Samades vetes ja lisaks ka Vahemeres elava astelrai (Dasyatis pastmaca; pikkus kuni 2,5 m) saba ülapoolel on teravate kisadega astel, mis on ühendatud mürgist sekreeti eritavate rakkudega; astlatorge põhjustab inimesel tervisehäireid (vererõhu langust, südamekloppimist, oksendamist). Tema emane sünnitab 4–12 järglast. Troopikamerede ülakihis elava hiid-sarvikrai (Manta birostris) rinnauimede siruulatus on kuni 6,6 m, mass rohkem kui 1000 kg. Mageveelised on Kesk- ja Lõuna-Ameerika jõgede jõerailased (Potamotrygonimdae) ja Austraalias mõni saagrai liik. Elektrirailistel (Torpediniformes; vaata elektrirai) on elektrielund, mis võib keha massist moodustada kolmandiku. Nad tapavad oma saagi elektrilöögiga. Elektrielundi rudimente on mõnel teiselgi rail.

Esimesed raid ilmusid Hilis-Juuras, nende kõrgaeg oli Hilis-Kriidis. Nüüdisajal on raisid 15 sugukonda (vaata raide süsteemi tabelit; liikide jaotumine ja suurükusteks eraldamine on mõnes muus kalasüsteemis erinev).

Vaata ka seotud artikleid

• kalad
• kõhrkalad
• varilõpusesed

Ogarai

Saagrai

Kirjandus

• V. Abakumov, A. Andrijašev, V. Barsukov jt. Loomade elu, 4. Kalad. Tallinn, 1979
• P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006