Limo luidetel kasvab palju erinevat liiki suur- ja pisisamblikke.

Ruhnu samblikud. Samblikud kujutavad endast lihheniseerunud seeni. Neid on Ruhnul avastatud 140 liiki (2008. aasta seisuga), tegelikuks arvuks aga pakutakse kuni 170 liiki. Enim on samblikud levinud saare metsasemas poolmes ja idarannikul, rohumaade poolmes on aga samblikele sobivaid kasvukohti vähe. Ruhnu omapäraks on samblikud, kes tüüpiliselt peaksid kasvama palumetsades puudel, kuid teevad seda edukalt ka Limo liivadel, näiteks harilik hallsamblik (Hypogymnia physodes), hall karesamblik (Pseudevernia furfuracea) ja pikk lõhnasamblik (Evernia divaricata; LK III; ohualdis liik). Limo ranna erinevat tüüpi luidetel on üldse leitud umbes 40 liiki suursamblikke, kes kuuluvad peamiselt porosamblike (Cladonia), põdrasamblike (Cladina), kilpsamblike (Peltigera) ja tinasamblike (Stereocaulon) hulka, ning hulgaliselt pisisamblikke. Kinnikasvavate luidete väga iseloomulikud liigid on Flörke porosamblik (Cladonia floerkeana) ja valgetäpp-porosamblik (C. phyllophora). Ka Ruhnu lodumetsades kasvab huvitav samblikefloora, esindatud on näiteks harilik varjusamblik (Chaenotheca furfuracea), liudsamblik Lecanora chlarotera, kuuse-nublusamblik (Lecanactis abietina), piir-kärnsamblik (Lecidella elaeochroma) ja mitu rihmsambliku (Ramalina) liiki. Osa Ruhnul leitud liikidest on mandril üsna haruldased, näiteks Cyphelium tigillare, liudsamblik Lecanora helicopis, piprasamblik Rinodina gennarii, lumisamblik Pertusaria pertusa ja harilik koobassamblik (Thelotrema lepadinum; LK III; ohulähedane).

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti kaitsealused liigid
• Eesti punased raamatud
• Eesti samblikud
• Eesti seenestik
• Ruhnu seenestik

Kirjandus

• Eesti suursamblikud. Koostajad H. Trass ja T. Randlane. Tartu, 2002
• T. Randlane.  Eesti pisisamblikud. Tartu, 2004
• T. Randlane. Ruhnu saare samblikud. – Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat, 73. köide. Tallinn, 1993
• T. Randlane. Samblikud Ruhnu saarel. – Eesti Loodus 1991, 6

Loodud 2014