Eesti punased raamatud

Punase raamatu (1982) rahvaväljaande kaas

Eesti ohustatud ja hävinud liikide punaseid raamatuid (nimekirju) koostab ja peab Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon. Eesti punase raamatu liike ohustas ja ohustab kõige enam metsade intensiivne majandamine, eeskätt lageraied ja metsahooldustööd.

Nii Eesti kui ka rahvusvahelised punased raamatud on üha enam kujunenud eluslooduse olukorrale ja selles aset leidvatele muutustele üldhinnangu andjateks. Sellel on rakenduslik tähtsus: punane raamat annab teadusliku aluse liikide kaitse alla võtmiseks ja kaitse korraldamiseks. Palju punase raamatu nimekirjades olevaid liike ongi võetud looduskaitse alla, kuid samas osa liikide puhul pole see otstarbekas ega võimalikki.

Esimene Eesti punane raamat (PR) valmis 1976–79. Ametlik PR oli neljas eksemplaris ja koosnes üksikutest nelja ohustatuse astet (ohukategooriat) tähistavatest eri värvusega lehtedest. Lehtedel oli lühidalt esitatud haruldaste ja kaitset vajavate taksonite (liikide ja alamliikide) olukorra hinnang, nende levik, asurkonna suurus, elupaik, rakendatud ja ettepandavad kaitseabinõud jms. Ohustatuks tunnistati kokku 259 liiki. Eerik Kumari koostatud nn populaarne PR avaldati 1982, selles käsitleti lisaks ametlikus PR-is toodud liikidele kõiki tolleaegseid looduskaitsealuseid liike.
Teise Eesti punase raamatu nimekiri valmis 1985–88. Vastavalt tollases NSV Liidus kehtinud looduskaitsenõuetele tuli kõik PR-i arvatud liigid kaitse alla võtta. Nende samade nõuete kohaselt võis looduskaitse alla võtta ainult PR-i arvatud liike. Seetõttu oli põhiraamatu kõrval lisaraamat, kuhu kanti need liigid, mis oli ka vaja kaitse alla võtta, kuigi nad meil tegelikult hävimisohus polnud. Nõuetele vastavat uut liikide kaitsmise korraldust ei jõutud kehtestada. Põhiraamatusse oli arvatud 315 liiki, need jagunesid kuude ohukategooriasse. Nimekirjad on toodud Eesti Entsüklopeediakirjastuse väljaandes „Eesti A & O” (1993). Teise PR-i nimekirjad olid aluseks 1986–93 koostatud Läänemere piirkonna PR-i Eestit käsitlevale osale.

Kolmanda Eesti punase raamatu koostas 1995–98 Keskkonnaministeeriumi ettepanekul jälle Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon. Selles peeti ka arvestust läbivaadatud ja hinnatud liikide kohta. Looduskaitselise seisundi hinnang anti vähemalt 8600 liigile (vaatluse all olid kõik tähtsad elustikurühmad). Neist tunnistati PR-i vääriliseks 1315 taksonit (umbes 15%), mis jaotati kuude ohukategooriasse: hävinud või tõenäoliselt hävinud, eriti ohustatud, ohualtid, haruldased, tähelepanu vajavad ja määratlemata. 1998. aasta PR-is on ka lisaandmed liikide elupaikade ja kasvukohtade, ohutegurite ning kaitstavate loodusobjektide seadusega kehtestatud kaitsekategooriatesse kuuluvuse kohta. Kõige suurem oli ohustatud liikide osatähtsus sammaltaimede (38%), samblike (33%), selgroogsete (28%) ja soontaimede (21%) hulgas.

Eesti loodusest hävinuteks (neid ei oldud leitud viimase 50 aasta jooksul) oli tunnistatud 103 liiki, peamiselt selgrootud, soontaimed, samblikud ja sammaltaimed, näiteks punakurk-kaur, habekakk, atlandi tuur ja mustlaik-apollo Saaremaa alamliik (Parnassius mnemosyne osiliensis), põderpõrnikas (Lucanus cervus), suur-võrajooksik (Calosoma sycophanta), soo-erika (Erica tetralix) ja liht-võtmehein (Botrychium simplex). Eriti ohustatute seas oli näiteks kirjas 12 liiki selgroogseid ja 31 liiki soontaimi, sh euroopa naarits (Mustela lutreola), krüüsel, madukotkas, siniraag, rabapistrik, rabapüü, järvekaur, säga, ebapärlikarp, soomurakas (Rubus arcticus), kollane käoking ja mägi-kadakkaer.

Ligi kolmandik hävinud või ohustatud taksonitest olid metsaliigid, neljandik eelistas elupaigana või kasvukohana veekogusid.

Mesimurakas oli 1998 eriti ohustatud liikide nimekirjas, 2008 punases raamatus kuulub ta äärmiselt ohustatute kategooriasse

Atlandi tuur oli 1998. aasta punases raamatus hävinud liikide nimekirjas. 2008. aastal sai ta staatuse määramata. Pildil mulaaž 1996. aastal Muhus hukka saanud tuurast

Euroopa naarits oli 1998 eriti ohustatute nimekirjas. 2008. aasta punases raamatus on ta kui Eesti looduses hävinud liik

Neljas Eesti punane raamat (Eesti ohustatud liikide punane nimestik) valmis veebipõhisena 2008. aasta lõpus. Selle koostamisel võeti aluseks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) uued nimestikunõuded ja ohukategooriad. Ohukategooriad on järgmised: Eestis hävinud, äärmiselt ohustatud, ohustatud, ohualdis, ohulähedane, ohuväline, puuduliku andmestikuga, mittehinnatav ja hindamata. Taimi ja loomi hinnati kõigi üheksa, seeni kaheksa ning baktereid ja protiste ühe ohukategooria järgi.

Taimedest on hävinud süstlehine konnarohi (Alisma lanceolatum), madal tömpkaanik (Amblystegium humile), kahkjas atalaamia (Athalamia hyalina), püstlehine bartraamia (Bartramia ithyphylla), tähk-roodjalg (Blechnum spicant), süstjas võtmehein (Botrychium lanceolatum), liht-võtmehein (Botrychium simplex), laialehine pungsammal (Bryum calophyllum), Weigeli pungsammal (Bryum weigelii), linatuder (Camelina alyssum), pirnjas kõverharjak (Campylopus pyriformis), vesikas (Crassula aquatica), leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina), Randi tupssammal (Desmatodon randii), ruuge kaksikhambake (Dicranella rufescens), paljas punglehik (Discelium nudum), munajas alss (Eleocharis ovata), tume pajulill (Epilobium obscurum), soo-erika (Erica tetralix), männas-euklaadium (Eucladium verticillatum), metsmadar (Galium schultesii), mürgine ohulill (Gratiola officinalis), pung-rahnik (Grimmia crinita), kilpjas harpantus (Harpantus scutatus), ääristunud hunditubakas (Hieracium niveolimbatum), kivirik-hunditubakas (Hieracium saxifragum), delta-hunditubakas (Hieracium triangulare), lamav naistepuna (Hypericum humifusum), tihe ulmik (Hypnum fertile), sinihall luga (Juncus inflexus), õrn kulbik (Jungermannia gracillima), naaskelkulbik (Jungermannia subulata), Blytti tõmmuhammas (Kiaeria blyttii), järve-vasksirbik (Loeskypnum badium), sudeedi lõhiksammal (Lophozia sudetica), harjakas tahuksammal (Meesia longiseta), ripshelmikas (Melica ciliata), kirju lõosilm (Myosotis discolor), Wahlenbergi pugukupar (Oncophorus wahlenbergii), lutikkäpp (Orchis coriophora), kalju-karutubakas (Pilosella × kalksburgensis), andaluusia pirnik (Pohlia andalusica), läikiv ebakübesammal (Pseudephemerum nitidum), kuuetine kukehari (Sedum sexangulare), tatari põisrohi (Silene tatarica), pihkane põisrohi (Silene viscosa), kevad-nälghein (Spergula morisonii), Ångstroemi turbasammal (Sphagnum aongstroemii), kerajas põisik (Splachnum sphaericum), anum-põisik (Splachnum vasculosum), vesi-naaskelleht (Subularia aquatica), väike ehmik (Thuidium minutulum), kahekojane palderjan (Valeriana dioica) ja ida-kiviürt (Woodsia ilvensis).

Loomadest on Eestis hävinud 56 liiki, nende seas valgevööt-päevakoer (Arctia festiva), rabapistrik, punakurk-kaur, veetallaja), nahksikk (Prionus coriarius), habekakk ja tundrasikk (Tragosoma depsarium).

Äärmiselt ohustatud on 43 taime- ja 19 loomaliiki ning ohustatud 80 taime- ja 13 loomaliiki.

Äärmiselt ohustatute kategooria soontaimi: