sibul

Harilik sibul

Rindeline sibul

sibul, harilik sibul (Allium cepa), 30–40 cm kõrgune köögiviljataim laugu perekonnast. Vars ja lehed on ruljad. Sordid jagunevad ühe- ja paljupungalisteks, kee­milise koostise järgi kibedateks, poolkibedateks ja magusateks. Kibedaid paljupungalisi sorte kasvatatakse peamiselt põhjaparasvöötmes, magusaid ühepungalisi lõuna pool. Sibul sisaldab eeterlikke õlisid, flavonoide, prostaglandiine, fütontsiide, saponiini, õun- ja sidrun­hapet ning suhkruid, vitamiinidest C-, B1- ja B2-vitamiini ning β-karotiini. Sibulal on antibiootiline ning baktereid hävitav toime. Sibula alkoholleotis (allitsep) alandab vererõhku, temaga ravitakse ka ateroskleroosi. Sibul ergutab seedimist ja vee eritumist organis­mist, temaga on ravitud neerukive, kõrgvererõhktõbe ja naistehaigusi. Sibulast on abi ka gripiviiruse korral ning ta vähendab veresuhkru taset ja trombi tekki­mise riski. Välispidiselt tarvitatakse sibulat kõõma vastu ning peanaha raviks, sibulamahla tilgutatakse nohu puhul ninna, soolenugiliste tõrjeks tehakse sibulaleotisega klistiiri. Mulla suhtes on sibulataim nõudlik, ta kasvab hästi valgus- ja õhurikkas kasvukohas keskmise lõimisega viljakal mullal, põua ja liigniiskuse suh­tes on ta tundlik. Sibulat kasvatatakse seemnest, istikust ja tipp- või valiksibulatest. Tippsibulad koristatakse augustis, need kuivatatakse kohe. Pärast kuivamist lõigatakse neil pealsed ära. Suuremaid tippsibulaid tarvitatakse tarbesibulana, 1–2,2 cm läbimõõduga tippsibulaid säilitatakse ületalve: suuremaid toatemperatuuril, väiksemaid (Ø alla 1 cm) algul 0°C juures, kevadel enne mahapanemist toatemperatuuril. Teisel aastal kasvatatakse tippsibulatest tarbesibulad. Valiksibulaid valitakse tarbesibula (eelmise aasta saagi) hulgast, nen­dest kasvavad suuremad tarbesibulad. Istikutest kasvatatakse harilikult poolkibedaid ja magusaid vähepungalisi sorte. Sibulaseemet külvatakse ka otse avamaale, kuid siis sõl­tub saagi õnnestumine palju ilmast ja sademeist.

Rindeline sibul (A. fistulosum var. viviparum) on talvekindel püsikköögivili. Taim seemet ei kasvata, teisel kasvuaastal tekivad varrele õisiku asemel kobarana paiknevad kuni 3 cm läbimõõduga sigi- ehk varresibulad. Sibulad sisaldavad eripärast lõhna ja maitset andvaid eeterlikke õlisid ning fütontsiide. 

 Loe täiendavalt artiklit talisibul.

Välislingid

VE, 2006; EME 2, 2009 (L. Issako); muudetud 2011