sorgo
sorgo (Sorghum), rohttaimede perekond kõrreliste sugukonnast; umbes 30 liiki troopilise Aafrika ja Ameerika rohtlates. Sorgo kultuurliike on toiduteraviljana ja söödataimena kasvatatud ligi 4000 aastat; suhkrusorgost saadakse siirupit, luuasorgost valmistatakse harju, käsiluudi ja jalamatte. Põllukultuurina on Kesk-Ameerikas, Lõuna-Aasias ja Aafrikas levinud peamiselt harilik sorgo (S. bicolor). Kasvatatakse ka džugaraad ehk longus sorgot (S. cernuum), gaoljani ehk hiina sorgot (S. nervosum) ja durrat ehk aafrika sorgot (S. durra).
Kasutusotstarbe järgi võib sorgot jaotada kolmeks: tera-, suhkru- ja luuasorgo. Eestis kasvatatakse haljastamiseks kõrgekasvulist dekoratiivkõrrelist mustjat sorgot (S. nigricans), keda hinnatakse kiire kasvu tõttu. Põllumajanduskultuurina on Eestis püütud kasvatada sudaani sorgot ehk sudaanirohtu (S. udanense). Söödaomadused on harilikul sorgol keskpärased. Et tema seemned (terad) on kaera- või odrateradest pisemad ja väga kõvad, söödetakse teda loomadele jahvatatult, ainult lindudele antakse ka terveid seemneid. Keemiliselt koostiselt ja toiteväärtuselt sarnaneb sorgo teramaisiga, kuid sisaldab veidi rohkem proteiini (11%), lämmastikuvabadest ekstraktiivainetest on temas üle 70% tärklist. Veised saavad sorgost 12,6 MJ/kg metaboliseeruvat energiat. Eestis on sorgot kasutatud vähesel määral segajõusöötade koostises. Maailma suurimad sorgotootjad olid 2009. aastal USA, India, Mehhiko, Nigeeria, Sudaan, Etioopia ja Austraalia.
Välislink
VE, 2006; EME 2, 2009 (M. Paivel, V. Sikk); muudetud 2011