toonekurelised

Must-toonekurg on pesapoegadele toitu toonud

toonekurelised (Ciconiiformes; ingl storks, vn аистообразные), peamiselt suurekasvuliste ja pikaealiste, valdavalt vee- ja soolindude väga suure levilaga linnuselts; 117 liiki, 5 sugukonda: haigurlased, kingnoklased (Balenicipitidae), toonekurglased (Ciconiidae), vasarpealased (Scopidae) ja iibislased. Liigirohkeim on haigurlaste sugukond.

Toonekurelistel on pikk ja paljudel terav nokk ning kõrged jalad. Jalgadel on neli varvast (kolm varvast suundub ette ja on omavahel ühenduses kitsa ujulestaga), tiivad laiad ja ümarad, saba lühike. Enamikul on pikk kael, haigurlastel on kuni 20 pikenenud kaelalüli, mis annavad linnukaelale suure liikuvuse, toonekurglastel on kuni 17, kuid jäigemas ühenduses kaelalüli. Sulestik erineb sooliselt vähe, paljudel on ehis- ja puudersulgi. Toidu (peamiselt veeloomad) neelavad alla tervelt; osa toonekurelisi (näiteks marabud) on raipetoidulised. Pugu pole. Pesa on kogukas. Sageli paikneb see puu otsas või tehisalusel (korstnatel, postidel). Monogaamsed. Kurnas 1–6 muna; hauvad ja järglasi hooldavad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad, suurte toonekurglaste pojad viibivad pesas kuni 18 nädalat. Osa toonekurelisi (näiteks haigrud) moodustab suuri seltsinguid, kuid enamik toonekurglasi pesitseb eraldi, salkadeks ühinevad pärast poegade lennuvõimestumist. Toonekurelistest enamik elab soojadel aladel. Parasvöötme toonekurelised on rändlinnud, soojemate alade liigid on aga peamiselt paiksed. 18 liiki on kantud maailma punase raamatu erinevate ohukategooriate nimistutesse. Hõbehaigur (Egretta alba) on Austria, luitsnokk-iibis (Platalea leucorodia) Hollandi ja valge-toonekurg Saksamaa rahvuslind.

Eestis pesitsevad toonekurelistest valge-toonekurg, must-toonekurg, hallhaigur ja hüüp. Väikehüüp (Ixobrychus minutus) on meil väga haruldane ja juhuslik haudelind. Eksi- ja juhukülalistena on kohatud ööhaigrut (Nycticorax nycticorax), siidhaigrut (Egretta garzetta), hõbehaigrut, purpurhaigrut (Ardea purpurea), tõmmuiibist ehk läikiibist (Plegadis falcinellus) ja luitsnokk-iibist. Looduskaitse all on must-toonekurg (I kaitsekategooria), hüüp (II kaitsekategooria) ja valge-toonekurg (III kaitsekategooria). Eesti punases raamatus (2008) on ohustatute kategoorias must toonekurg ja ohulähedaste kategoorias hüüp.

Vaata ka seotud artikleid

Valge-toonekured rohumaalt söödavat otsimas

• Eesti linnustik
• veelinnud

Kirjandus

• H. Veromann. Valge-toonekurg. Tallinn, 1980
• Loomade elu, 6. Linnud. Tallinn, 1980
• O. Renno (koostaja). Eesti linnuatlas. Tallinn, 1993
• L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, ³2008
• E. Mägi. 101 Eesti lindu. Tallinn, 2010

Välislingid

• Ülevaade toonekurelistest veebisaidil ciconii-birds.narod.ru (vene keeles)
• Toonekurelised veebisaidil Animal Diversity Web (inglise keeles)
• Toonekurelised veebisaidil NATUREPHOTO (inglise keeles)
• Euroopas levinud toonekureliste nimekiri veebisaidil loodus.ee