Vaino, Arnold
Arnold Vaino (26. VII 1900 Tartu – 15. III 1960 Tallinn), näitleja ja lavastaja. Eesti Näitlejate Liidu (1934) ja Eesti NSV Teatriühingu liige (1947). Isa aidamees. Oli 1929–33 abielus Linda Konsapiga.
Õppis 1914–18 Tartu kõrgemas linnakoolis, erialaselt täiendas end 1928 ja 1932 Saksamaal ning 1938 Poolas, Ungaris ja Prantsusmaal. Oli 1918–21 Vanemuise koorilaulja ja 1921–32 näitleja (aastast 1929 ka operetilavastaja), 1932–41 töötas Estonias (tegi ka lastelavastusi). Mängis esimestes eesti filmides („Noored kotkad”, 1927, SiiriusFilm; „Vahva sõdur Joosep Toots”, 1930, ka kaaslavastaja, Theodor Lutsu Filmiproduktsioon; „Kas tunned maad?”, 1931, Soome).
Lavastusi
- Lehári Mägivürst (1929)
- Straussi Mustlasparun (1930)
- Zelleri Linnukaupleja (1932)
- Offenbachi Ilus Helena (1932 Vanemuises)
- Mardosi Väikesed kangelased (1933)
- Sarapiku Meeliku jõulumatk (1933)
- Poska Väike džunglinõid (1935)
- P. Rummo Lõunatuule eksirännak (1937)
- Vesiloo Jõuluöö ime (1938)
Osi
- Frei (Ludwigi Metsaülem, 1918)
- Sinilill (Wilkeni ja Pohli Omal jalgel, 1919)
- Mats Mürk ja Volmer Vomm (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1922 ja 1926)
- Vestmann (Vilde Pisuhänd, 1923)
- Bacchus (Offenbachi Orpheus põrgus, 1925)
- Somba ja Mihkel (Raudsepa Ameerika Kristus, 1926 ja 1939)
- Hans Lunge (Jarno Metsaülema tütar, 1927)
- Seebivabrikant (Raudsepa Kikerpilli linnapead, 1927)
- Jaak (Kitzbergi Püve talus, 1928 ja 1934)
- Peerybingle (Dickensi Kilk koldel, 1930)
- Nero (Granichstaedteni Nero armastus, 1931)
- Kustav (Raudsepa Vedelvorst, 1932 Estonias)
- Jannsen (Wuolijoki Koidula, 1932 Estonias)
- Kogermann (Raudsepa Demobiliseeritud perekonnaisa, 1934)
- Endel (Ardna Tütarlaps kodumaata, 1934)
- Ülemõumeister Stopp (Kálmáni Hollandlanna, 1934)
- Zsupán (Kálmáni Mariza, 1935)
- Töbinägu (Shakespeare’i Mida soovite, 1935)
- Jaak Jooram (Raudsepa Mikumärdi, 1936)
- Zemljanika (Gogoli Revident, 1936)
- Metsa Priidu (Kunderi Kroonu onu, 1936)
- Lindoberer (Falli Lõbus talupoeg, 1936)
- Ärak (Lutsu Paunvere, 1937)
- Mühkam (Shakespeare’i Suveöö unenägu, 1937)
- Taavet (Raudsepa Lipud tormis, 1937)
- Vehik (Vilde Side, 1940)
Kirjandus
- A. Vaino. Nii on näitleja elu: „Sul tuleb nutta selleks, et teised saaksid naerda“. Intervjueerinud Nurr [K. Teder]. – Päevaleht, 15. september 1935
- V. Mettus. „Vedelvorst“ A. Vaino juubeliks. – Päevaleht, 1. november 1937
- A. Adson. Vilet ja loorbereid. Tartu, Tallinn, 1938
- [V. Panso]. Kõneldakse rahvasulastest...: Arnold Vaino. – Esmaspäev, 30. märts 1940
- A. Vaino, F. Moor, M. Luts jt. Deklamaatoreil on sõna! – Teater 1940, 4
- V. Mettus. Narrid, näitlejad ja nõiad. Vadstena, 1950
- [Nekroloog]. – Eesti NSV Teatrid 1960, 2
- [Nekroloog]. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 28. märts 1960
- E. Türk. Sinilindu püüdmas. Tallinn, 1964
- L. Kirepe. Arnold Vainot meenutades. – Teatrimärkmik 1974/75
- A. Lauter. Käidud teedelt. Tallinn, 1982
- P. Pinna. Minu eluteater ja teatrielu 1884–1944. Tallinn, 1995; Tallinn, 2010
Arhiivimaterjale
- Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T171
Välislink
- Arnold Vaino Eesti filmi andmebaasis
ETBL, 2000 (K. Soosalu); täiendatud 2017
Kategooriad: Vanemuine (teater) | Eesti näitlejad | Eesti teatri biograafiline leksikon | Rahvusooper Estonia