Volmer, Priit

Priit Volmer (6. IX 1978 Tartu), laulja (bass). Eesti Teatriliidu liige (2006). Peeter Volmeri poeg, Terese Mugasto pojapoeg. Abikaasa Kristi Volmer.

Õppis 1985–91 Pärnu-Jaagupi Lastemuusikakoolis plokkflööti ja klarnetit (õpetaja Madis Schmidt) ning lõpetas 1994 klarnetierialal Tartu II Lastemuusikakooli (õpetaja Andres Paasik), kus õppis aastani 1996 ka saksofoni. Lõpetas laulu erialal aastal 2000 Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli (õpetaja Henn Pai) ning sai 2004 bakalauresekraadi Eesti Muusikaakadeemias (Jaakko Ryhäneni, Matti Pelo ja Virgilijus Noreika klass). Täiendas end Tallinnas 2004 Maria Acda ja 2005, 2006 Rudolf Piernay meistrikursustel ning 2009 Rootsis Kungälvis David Jonesi meistrikursustel.

Laulnud 1998–2000 Vanemuise ja 2000–04 Estonia ooperikooris. Töötab aastast 2004 solistina Rahvusooper Estonias. Oli  2013–16 ühtlasi solist Theater Bonnis Saksamaal, kus jätkab aastast 2017 külalissolistina. On olnud solist vokaalsümfooniliste teoste ettekannetel, nagu Bachi „Jõuluoratoorium”, „Johannese passioon”, „Matteuse passioon” ja „Magnificat”, Mozarti missa c-moll, Beethoveni missa C-duur, Schuberti missa C-duur, Charpentier’ „Te Deum”, Dvořáki reekviem, Verdi reekviem, Fauré reekviem, Puccini „Messa di Gloria”,Beethoveni 9. sümfoonia, Mahleri 8. sümfoonia, seda ka Soomes, Venemaal, Lätis ja Valgevenes. Ta on laulnud Tallinna barokkmuusikafestivalil, Haapsalu vanamuusikafestivalil, Tallinna talvefestivalil, Saaremaa ooperipäevadel ja Suure-Jaani muusikafestivalil. Astunud üles Daegu rahvusvahelisel ooperifestivalil Lõuna-Koreas (2016) ja Birgitta festivalil (2013). Oli laulusolist Soome rahvusringhäälingu telemängufilmis „Lacrimosa”(2007), mänginud Teater Variuse lavastustes ja Eesti Televisiooni lastelavastuses „Nöbinina” (2011).

I preemia Mart Saare laulude parima interpretatsiooni eest Eesti Muusikaakadeemia laulukonkursil 2002.

Harjumaa teatripreemia (2005), Marje ja Kuldar Singi nimeline noore laulja auhind (2008), Richard Wagneri Ühingu stipendium (2008).

Osi

  • Ain Vellet (Kõrveri Ainult unistus, 1998 Ugalas)
  • Enrico Piselli (J. Straussi Öö Veneetsias, 2000 Vanemuises ja Estonias)
  • Mitjuhha (Mussorgski Boriss Godunov, 2001)
  • Preester (Eespere Gurmaanid, 2002 ja 2006)
  • Bob (Menotti Vanatüdruk ja varas, 2002 Estonia talveaias)
  • Bogdanowitsch (Lehári Lõbus lesk, 2002)
  • Andres (Raadiku Vargamäe tõde ja õigus, 2003)
  • Cesare Angelotti (2003 Joensuus ja 2005 Estonias), Sciarrone ( 2005) ja Kirikuteener (2013 Theater Bonnis, kõik Puccini Tosca)
  • Gremin (Tšaikovski Jevgeni Onegin, 2003 Estonias ja Kuressaare ooperipäevadel)
  • Markii d’Obigny (2003) ja dr. Grenvil (2006, mõlemad Verdi La traviata)
  • Sparafucile (2003 Pärnu Ooperi ja Endla ühislavastus, 2007 Estonias)  ja Ceprano (2007 Estonias ja Dalhalla ooperifestivalil, mõlemad Verdi Rigoletto)
  • Leporello (Mozarti Don Giovanni, 2004)
  • Jutlustaja (2004 kontsertettekanne Kuressaare ooperipäevadel, 2014 Theater Bonnis) ja Sarastro (2005 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio Endlas ja Salme Kultuurikeskuses, 2014 Theater Bonnis, mõlemad Mozarti Võluflööt)
  • Bartholomeus (Tubina Barbara von Tisenhusen, 2004)
  • Montano (Verdi Othello, 2005)
  • Abimelek (Saint-Saënsi Simson ja Delila, kontsertettekanne 2005 Estonia kontserdisaalis)
  • Vogl (Schuberti ja Berté Kolme neitsi maja, 2005)
  • Buonafede (Haydni Elu kuu peal, 2005 Nargen Opera Draamateatris)
  • Alidoro (Rossini Tuhkatriinu, 2006)
  • Sarvik (Hermanni ja Kangro Uku ja Vanemuine ehk eesti rahvas ja jumalad, Pärnu Filharmoonia kontsertettekanne 2006 Pärnus ja Kuressaare ooperipäevadel)
  • Zuniga (Bizet’ Carmen, 2006 KaivConsort Tartus Toomemäel, 2007 Dalhalla ooperifestivalil)
  • Eichmann (Tüüri Wallenberg, 2007)
  • Don Fernando (2007 Nargen Opera Viinistus) ja Rocco (2014 Theater Bonnis, 2016 Daegu ooperifestivalil Lõuna-Koreas, mõlemad Beethoveni Fidelio)
  • Kolonel Pickering (Loewe’ Minu veetlev leedi, 2008)
  • Kuningas Marke (Wagneri Tristan ja Isolde, 2008)
  • 5. ajakirjanik (Vihmandi Armastuse valem, 2008)
  • Benno (Sarapuu His Master’s Voice, 2008 Variuses)
  • Horn (Verdi Maskiball, 2009)
  • Don Alfonso (Mozarti Così fan tutte, 2009, 2015 Theater Bonnis)
  • Kuningas (Prokofjevi Armastus kolme apelsini vastu, 2010 Estonia)
  • Nils Ferlin (Sarapuu Üksi ja vaba, 2010 Variuses)
  • Colline (Puccini Boheem, 2010)
  • Titurel (Wagneri Parsifal, 2011)
  • Benno Hansen (Sarapuu Lõbusad estoonlased, 2011 Variuses)
  • Geronte de Ravoir (Puccini Manon Lescaut, 2011)
  • Cervantes/ Don Quijote (Wassermani ja Leigh' Mees la Manchast, 2012)
  • Mefisto (Gounod’ Faust, 2012)
  • Biterolf (Wagneri Tannhäuser, 2013)
  • Kuningas (Ve
  • Palemon (Massenet’ Thais, 2014 Theater Bonnis)
  • Nourabad (Bizet’ Pärlipüüdjad, 2015 Theater Bonnis)
  • Luther ja Crespel (Offenbachi Hoffmanni lood, 2015 Theater Bonnis)
  • Daland (Wagneri Lendav hollandlane, 2015 Theater Bonnis)
  • Adhemar de Monteil (Verdi Jerusalem, 2016 Theater Bonnis)
  • Benno Hansen (Sarapuu Mojens!, 2016 Variuses)
  • Bonzo (Puccini Madama Butterfly, 2016)
  • Ramfis (Verdi Aida, 2016)

Kirjandus

  • P. Volmer. Teatriveri viib varem või hiljem lavale. Intervjueerinud K. Nielsen. – Pärnu Postimees, 5. märts 1999
  • T. Levald. Estonia uus ajastu – noored estoonlased. – Eesti Päevaleht, 16. september 2006
  • T. Õun. Persona grata. Priit Volmer. – Teater. Muusika. Kino 2007, 11; Heino Elleri nim. Tartu Muusikakooli aastaraamat 2007-2008 [Võrguteavik]. Tartu, 2008
  • P. Volmer. Mina ja Varius! – H. Sarapuu. Suurte Varjus. Tallinn, 2012
  • P. Volmer. Laulja, kes ei karda vananemist. Intervjueerinud V. Joamets. – Heino Elleri nim. Tartu Muusikakooli aastaraamat 2012-2013 [Võrguteavik]. Tartu, 2013
  • P. Volmer, J. Ševtšenko. Publiku armastus on kunstnikuelus kõige tähtsam. Intervjueerinud Ü. Veerg. – Postimees : Rahvusooper, 6. september 2013
  • Priit Volmer lummas Saksamaa eestlasi. – Estonian World Review, 2. aprill 2014
  • L. Kolle. Bass Priit Volmer Bonni ooperi solistina. – Teater. Muusika. Kino 2015, 6
  • K. Trell. Laulja tee ja töö välismaal. – Estoonlane  2015, 1 (august-oktoober)
  • T. Levald. Ajastute ja geenide mängud. – Sirp, 8.aprill 2016
  • P. Volmer. Kaks sammu edasi. Intervjueerinud L. Auväärt. – Eesti Naine 2017, 3

Välislinke

ETBL, 2017 (P. Toompere)