Wanradti ja Koelli katekismus

Wanradti ja Koelli katekismuse säilinud lehekatked Eduard Taska köitekojas Eesti esimeseks raamatuaastaks (1935) valminud ümbriskarbis (Tallinna Linnaarhiiv)

Wanradti ja Koelli katekismus, vanim osalt säilinud trükis, mis sisaldab eesti keelt. Eesti- ja alamsaksakeelse katekismuse koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Johann Koell, viimane on ka eestikeelse osa tõlkija. Katekismus anti välja 1535. aastal Wittenbergis. 1929. aastal leidis Eestimaa Kirjanduse Ühingus töötanud baltisaksa ajaloolane Hellmuth Weiss ühe koguteose vasikanahast köite kaane seest 11 lehekatket (umbes 140 leheküljest), kokku üle 700 sõna eestikeelset teksti. Haruldase leiu publitseerisid H. Weiss ja taani päritolu ajaloolane Paul Johansen 1935. aastal. Loode- ja idapoolsete sugemetega põhjaeestiline keel toetub ilmselt omaaegsele Tallinna keelepruugile, on kõikuvas alamsaksa kirjaviisis ja teisendirohke. Vanim teade eesti murrete kohta on saksakeelne märkus, milles täheldatakse, et Tallinnas, Tartus, Narvas ja Viljandis on rääkimisviis erinev, parim olevat Laiuse keel. Vanadest joontest esineb vokaalharmooniat ja tugevaid sulghäälikuid (leppüteyet ’lepitajad’), omastava käände vormidest üle poole on veel n-lõpulised (ynymysen ’inimese’, pörkwhawdan ’põrguhaua’), kaasaütlev kääne on kujunemas (peywe kaes ’päevaga’, temekaes ’temaga’), keskvõrdes on mb-tunnus (parambal ’paremal’), käskiva kõneviisi mitmuses on t-tunnust (sundküt ’sündigu’, wothkat ’võtke’) jms.