Saksamaa värav
Saksamaa üldandmed
Pindala:   357 027 km2
Rahvaarv:  82 369 500
Haldusjaotus:  16 liidumaad (Bundesland)
Pealinn:  Berliin (3 412 000, eeslinnadega 4 040 700 el)
Kõrgeim tipp:  Zugspitze (2961 m)
Riigikord:  vabariik
Parlament:  kahekojaline parlament (Liidunõukogu Bundesrat ja Liidupäev Bundestag) 
Riigipea:  president Joachim Gauck (2012–) 
Valitsusjuht:  kantsler Angela Merkel (2005–) 
Etniline vm jaotus:  sakslased (92%), türklased (2%), kreeklased, itaallased, poolakad, venelased, serblased 
Riigikeel:  saksa keel 
Usklikud:  protestandid (34%), katoliiklased (34%), muslimid (4%) 
Rahvastiku tihedus:  229 in/km2
Linnarahvastik: 75%
Keskmine eluiga:  79 a; mehed 76 a, naised 82 a
Iive:  –0,04%
Sündimus:  0,80%
Suremus:   1,10%
Imikute suremus:   0,40%
Kirjaoskajaid (2003):  99%
SKTp 1 el kohta:  33 154 $
Rahaühik:  euro (EUR) 
Rahvuspüha:  3. oktoober (1990, ühtsuspäev) 
Rahvussümbolid:  harilik tamm (Quercus robur), rukkilill (Centaurea cyanus), valge-toonekurg (Ciconia ciconia) 
Riigitähised:  DEU, DE
domeenitähised:  .de, .eu
Telefonikood:  49
Eestiga sõlmiti diplomaatilised suhted   1921, taassõlmiti 28. VIII 1991

Saksamaa, Saksamaa Liitvabariik (sks Deutschland, Bundesrepublik Deutschland), riik Lääne-Euroopas Põhja- ja Läänemere ääres. Piir (3771 km) Taani (68 km), Poola (442 km), Tšehhi (810 km), Austria (784 km), Šveitsi (334 km), Prantsusmaa (451 km), Luksemburgi (138 km), Belgia (167 km) ja Hollandiga (577 km); rannajoone pikkus 2389 km. Praegune riigipiir kujunes pärast Teist maailmasõ­da, kui Saksamaa idapiir nihutati Potsdami konverentsi ot­suse alusel Oderi–Neisse joonele. Selle tulemusel vähenes Saksamaa pindala 1937. aastaga võrreldes 113 675 km2 võrra. Saksamaa kaotas veerandi oma territooriumist, peamiselt Poolale (vastutasuks Poola idaalade loovutamise eest NSV Liidule) ja vähemal määral NSV Liidule.

Aastast 1955 NATO ja aastast 1973 (nii Saksamaa LV kui ka Saksa DV) ÜRO liige, Euroopa Liidu (1957) asutajaliige.

Loe täiendavalt artikleid:

Loodus

Pinnaehituselt jaguneb 3 osaks: Põhja-Saksa madalik, hertsüüniliste keskmäestike vööde, lõunaosas Alpid. Põhjamere rannikul madal padumeri, viljakas, kohati poldriks muudetud rannikuriba (maršid). Edelaosas Reini org, mida ääristavad Schwarzwaldi mäed. Pehme, põhjas mereline, lõunas mandriline kliima.

Loe täiendavalt Saksamaa loodusest

Rahvastik

Rahvastikust 91,5% sakslased; 2,4% türklased, 6,1% muud.

Usklikest 34% luterlased, 34% katoliiklased, 3,7% muslimid.

Loe täiendavalt Saksamaa rahvastikust

Majandus

Maailma arenenuimaid tööstusmaid, tootlik ja mitmekülgne põllumajandus. Masinad (autod, laevad, seadmed), ravimid, toiduained, elektrotehnika- ja elektroonikatooted, metallid, riie, keemiakaubad; mäetööstus (eriti kivi- ja pruunsüsi). Kasvatatakse suhkrupeeti, otra, nisu, kartulit, viinamarja, köögi- ja puuvilja. Kalapüük. Väljaveokaubad: autod jm. masinad, keemiatooted, aparaadid, mõõteseadmed, metallitooted, toiduained.

Loe täiendavalt Saksamaa majandusest

Ajalugu

Saksamaa moodustus Saksi dünastia ajal (919–1024), 962 sai nimeks Saksa-Rooma riik. Saksi dünastia ajal algas sakslaste tung itta. Saksamaa muutus iseseisvate vürstiriikide kogumiks. 16. sajandil kujunes Saksamaast Euroopa suurriik, kuhu kuulus ka Hispaania koos asumaadega. Levis reformatsioon ja peeti ususõdu (1618–48 Kolmekümneaastane sõda). Suurriigiks sai Brandenburg (aastast 1701 Preisi kuningriik). Napoleoni sõdade tõttu 1806 Saksa-Rooma riik lagunes. 1815 moodustati Saksa Liit, 1867 Preisi juhtimisel Põhja-Saksa Liit. Pärast võidukat Saksa-Prantsuse sõda (1870–71) kuulutati 1871 välja Saksa Keisririik. I maailmasõjas sai Saksamaa Antandi riikidelt ja USA-lt lüüa. 1919 rajati Weimari vabariik. 1933 võimule tulnud Adolf Hitler kehtestas natsionaalsotsialistliku diktatuuri. Saksamaa vallandatud II maailmasõda (1939–45) lõppes Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamisega. 1949 moodustati lääneriikide okupatsioonitsoonidest Saksamaa LV, Nõukogude tsoonist Saksa DV. 3. X 1990 Saksamaa taasühendati ning toimusid esimesed ülesaksamaalised valimised.

Loe täiendavalt Saksamaa ajaloost

Seotud artikleid

Kirjandus

  • Deutschland – Handbuch. München, 1989
  • Deutschland – Portrat einer Nation, Bd. 1.–10. Bielefeld, 1985–86
  • Deutsche Verwaltungsgeschichte, Bd. 1–6. Stuttgart, 1982–88
  • Deutsche Verfassungen. München, 1989
  • Deutsche Geschichte, Bd. 1.–12. Bielefeld, 1983–84
  • H. de Boor, R. Newald. Geschichte der deutschen Literatur von den Anfangen bis zur Gegenwart. München, 1967
  • KLG Kntisches Lexikon zur deutschsprachigen Gegenwartsliteratur. München, 1978
  • L. von Saalfeld etc. Geschichte der deutschen Literatur. München, 1993
  • G. Piltz. Deutsche Baukunst. Berlin, 1959
  • G. Piltz. Deutsche Bildhauerkunst. Berlin, 1962
  • G. Piltz. Deutsche Malerei. Leipzig, 1964
  • G. Piltz. Deutsche Graphik. Leipzig, 1968
  • Deutsche Musikkunde. Kassel, 1974
  • M. Meyer. The politics of music in the Third Reich. New York, 1991
  • S. Kracauer. From Cahgan to Hitler. New York, 1947
  • R. Fischer, J. Hembus. Der neue deutsche Film. München, 1981
  • H. G. Pflaum, H. H. Prinzler. Film in der Bundesrepublik Deutschland. Bonn, 1992

Välislink

EE 8, 1996; EE 15, 2007; A ja O. Maailma maad, 2008; muudetud 2012