õunapuu
õunapuu (Malus), heitlehiste lehtpuude ja -põõsaste perekond roosõieliste sugukonnast; erinevate käsitluste järgi 8–58 liiki põhjaparasvöötmes. Õied valged, roosad või punased. Ümmargune lihakas paljuseemneline õunvili õun areneb õiepõhjast ja alumise asetusega sigimikust. Õuna kilejate vaheseintega seemnekamber (rahvakeeles õunasüda) koosneb harilikult 5 viljapesast, igaühes 2 seemet. Õunapuu kõvast ilusa toimega puidust tehakse pisitarbeesemeid ja skulptuure. Õunapuud on head korjetaimed. Tähtsaimad looduslikud õunapuuliigid on mets-õunapuu (M. silvestris; looduskaitse III kategooria liike), keda kasvab ka Eesti läänesaartel ja -rannikul, mägi-õunapuu (M. sieversii), ida-õunapuu ehk viltlehine õunapuu (M. orientalis) ja ida-mariõunapuu (M. baccata). Mitut peamiselt Hiinast ja Jaapanist pärinevat õunapuuliiki, nt verevat õunapuud (M. sieversii f. niedzwetzkyana), ploomilehist ehk hiina õunapuud (M. prunifolia) ja siberi mariõunapuud (M. pallasiana), kasvatatakse ilupuuna. Väga vana (arvatavasti juba kiviajal tuntud) kultuurtaim aed-õunapuu (M. domestica) on lähistroopilise ja parasvöötme tähtsaimaid viljapuuliike. Selle rohked kultuurvormid on kujunenud mitme õunapuuliigi paljukordsest looduslikust ristumisest ja 20. sajandil ka kunstlikust ristamisest. Õunapuu kultuuristati kõigepealt Kaukaasias ja Kesk-Aasias, sealt jõudis ta kreeklaste (umbes 1200 aastat eKr) ja roomlaste vahendusel Euroopasse. Ameerikasse viisid aed-õunapuu eurooplased 17. sajandil, Lõuna-Aafrikasse 1601, Austraaliasse 18. sajandi lõpus. Õunapuusorte on maailmas üle 10 000, tuntuimad on 'Delicious', 'Golden Delicious', 'Jonathan' ja 'Granny Smith', Venemaal 'Antonovka'. Õunad sisaldavad keskmiselt 85% vett, 0,4% lämmastikuühendeid, 0,2–1,7% happeid, 7–12% suhkruid, 1,9% toorkiudu ja 0,4% mineraalaineid; C-vitamiini on Eestis kasvanud õuntes 0,01–0,03%. Õunapuud on harilikult risttolmlejad ja isesteriilsed, mistõttu vajavad läheduses teisi viljastamiseks sobiva õietolmuga sorte. Nüüdisajal kasvatatakse peamiselt neid sorte, mis hakkavad vilja kandma juba mõni aasta pärast istutamist (Eestis ja mujalgi varemalt alles 6.–8. aastal), viljuvad rohkesti ning mille õunad on maitsvad ja suured, kujult ja värvuselt nägusad ning säilivad hästi. Eestis aretatakse õunasorte ja õunapuu pookealuseid Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuses. Õunapuu varaviljakuse, nõrgema kasvu ja iga-aastase suure saagi saamiseks poogitakse õunapuud selleks aretatud vegetatiivalustele. Õunapuud paljundatakse puukoolis ka kultuursortide (nt 'Antonovka') või mets-õunapuu seemikutele pookides. Õunaaed rajatakse puuviljaaia osana või omaette aiana. Sordi kasvutugevusest olenevalt istutatakse ühe- või kaheaastased istikud vahekaugusega 7–8 X 4–5 m (tugevakasvulistel alustel), 6 X 3–4 m (keskmise kasvutugevusega alustel), 4–5 X 2–3 m (poolkääbusalustel) või 3–4 X 1–2 m (kääbusalustel), niiteistandikus on istutustihedus veelgi suurem. Esimesel kolmel aastal kujundatakse puudel võra põhioksad, seejärel tehakse iga-aastast võralõikust. Eestis on aed-õunapuu tähtsaim viljapuu,1939. aastal kasvas meil 2 284 000, 1984. aastal 1 937 000 õunapuud. Õunte aastatoodang kõigub Eestis suuresti, see oleneb ilmastikust, talvistest ja kevadistest öökülmakahjustustest ning viljakandvuse perioodilisusest, erinedes järjestikustel aastatel kuni 3 korda; ühes ja samas aias võib saak aastati erineda isegi kuni sada korda. Talvekindlate sortide kasvatamine, aia õige asukoht, puude lõikamine, õige väetamine ja liigrohke õitsemise puhul õite hulga vähendamine (osa õisi hävitatakse kemikaalidega pritsides) tagavad ühtlase viljakandmise. Suurtelt puudelt saadakse 100–200 kg õunu, rekordsaagi – 546 kg – on andnud 1978. aastal Rõhu katseaias 'Põltsamaa taliõuna' puu. Õunapuu haigustest on Eestis ohtlikemad õunapuu-kärntõbi (kärntõbi) ja puuviljamädanik, kahjureist õunamähkuri (Laspeyresiapomoneiia) vastne, nn õunauss, õunakoi (õiekoi) röövikud ja õunapuu-õielõikaja (õielõikajad) tõugud ja noormardikad. Paljudes riikides aretatakse haiguskindlaid sorte, õunapuu-kärntõvekindlad sordid on 'Prima', 'Priscilla', 'Macfree' (aretatud USA-s) ja 'Imrus' (aretatud Venemaal). 2009. aastal oli suurima õunatoodanguga maa Hiina (31,7 miljonit t), talle järgnes USA (4,5 miljonit t). Palju õunu toodeti Türgis (2,8 miljonit t), Poolas (2,6 miljonit t) ja Itaalias (2,3 miljonit t). Maailmatoodangult on õun puuviljade seas tsitrusviljade järel teisel kohal. 2007. aastal oli Eestis õuna- ja pirnisaak 4100 t, 2010. aastal 2000 t.
Eestis kasvatamiseks soovitatud õunapuusorte (2007) ja nn paradiisiõun 'Dolgo' | ||||||
Sordi nimi | Päritolumaa; Eestis aretatud sordi puhul aretaja(d) | Suvi-, sügis-või talisort | Värvus (punaga õuntel ainult kattevärvus) | Suurus (g) | Milleks sobib | Puu talvekindlus |
'Antonovka' | Venemaa | sügis- | valkjasroheline | 110–150 | kompotiks, mahlaks | väga hea |
'Cortland' | USA | tali- | karmiinpunane | 70–115 | kompotiks, mahlaks, kuivatamiseks | keskmine |
'Karksi' ('Karksi renett') | Eesti rahvaselektsioon | tali- | rohekaskollane | 70–100 (250) | kompotiks, mahlaks | keskmine või hea |
'Koit' | Aleksander Siimon | sügis- | roosalaiguline | 80–100 | kompotiks, mahlaks | hea |
'Krameri tuviõun' | Otto Kramer | tali- | roosakas | 80–100 | mahlaks, kuivatamiseks | keskmine või halb |
'Krügeri tuviõun' | ? | suvi- | jooneline, punakas | 75–90 | kompotiks, mahlaks, kuivatamiseks | keskmine või halb |
'Liivi kuldrenett' | ? | sügis- | kollane, pisut punakas | 60–90 | kompotiks, mahlaks, kuivatamiseks | keskmine (tüvi õrn) |
'Melba' | Kanada | sügis- | karmiinpunane | 90–100 | kompotiks, mahlaks, kuivatamiseks | keskmine |
'Põltsamaa taliõun' | Eesti rahvaselektsioon | tali- | veidi pruunikas-punakas | 60–100 | mahlaks, kuivatamiseks | keskmine |
'Sidrunkollane taliõun' | A. Siimon | tali- | kollakasvalge | 90–130 | töötlemiseks vähesobiv | keskmine või hea |
'Suislepp' | Eesti rahvaselektsioon | suvi-, sügis- | laiguline, punakas | 50–105 | mahlaks | keskmine või hea |
'Sügisdessert' | A. Siimon | sügis- | roosakas, punakas | 60–100 | mahlaks, kuivatamiseks | keskmine (tüvi õrn) |
'Sügisjoonik' | ? | sügis- | karmiinpunane | 90–145 | kompotiks, mahlaks, kuivatamiseks | väga hea |
'Talvenauding' | A. Siimon | tali- | tumepunane | 80–100 | kompotiks, mahlaks | keskmine või hea |
'Tellissaare' | Jaan Tellisaar | tali- | rohekaskollane | 60–90 (120) | mahlaks, kuivatamiseks (kompott) | keskmine (tüvi õrn) |
'Tiina' | A. Siimon; Kalju Kask | sügis- | vaarikpunane | 100–130 | keskmine | |
'Vahur' | A. Siimon | sügis- | rohekaskollane | 70–100 | kompotiks, mahlaks, kuivatamiseks | hea |
'Valge klaarõun' | Baltimaad | suvi- | kollakasvalge | 85–135 | kompotiks, mahlaks | keskmine |
'Wealthy' | USA | tali- | karmiinpunane | 80–115 | mahlaks (kompotiks) | keskmine või halb |
'Dolgo' | USA | sügis- | tumepunane | 10 | kompotiks | väga hea |
Välislingid
VE, 2006; EME 2, 2009 (K. Kask); muudetud 2011