Širvan (ajalooline piirkond)

Şirvan (ka Širvan), ajalooline piirkond ja Şirvani šahhide (şirvanšahhid)  riik Taga-Kaukaasias Kaspia läänerannikul Põhja-Aserbaidžaanis ja Dagestani lõunaossas, pealinn Şamaxı, 12. sajandist ka Bakuu. Saanud nime valitsejate tiitli järgi.

Piirkond oli Sassaniidide ajal Kaukaasia Albaania osa, 654 vallutasid Şirvani araablased. 799 rajas Abbassiidide väejuht ja asehaldur Yazid ibn Mazyad as-Sheibani esimese dünastia (Mazjadiid, 1027-1382 olid võimul Kesraniidid ja seejärel Derbendiidid), 861 võttis tema järglane Heysam ibn Xalid endale şirvaanšahhi tiitli ja rajas iseseisva riigi, mis püsis 1539 aastani. Sõdis 10. sajandil Derbendi, 11. sajandil Arrani, 12. sajandil Ibeeria ja Seldžukkidega, olles viimasest ka sõltuvuses. 12.–13. sajandil kindlustasi şirvaanšahhid Bakuud, seda aega peetakse riigi kultuuriliseks õitseajaks. Axsitan I [1160–97] ajast pärinevad Neitsitorn ja Mərdəkani linnused. 13. sajandil kannatas Şirvan mongolite rünnakutest. 1386 sai İbrahim I [1382–1417] Timuri liitlaseks ja viimase surma järel taastas riigi iseseisvuse. Derbendi dünastia ajal rajati paleekompleks Bakuus. Sõdis 15. sajandi esimesel poolel Kara Kojunluga, kellest oli sõltuvuses, oli 1468. aastast tema järglase Ak Kojunlu liitlane.

Piirkond oli 1539–1748 Safaviidide riigi osa (provints), kelle pärast viimased sõdisid Osmanite Türgiga. 1748–1820 samanimeline khaaniriik. 27. XII 1805 liideti Venemaaga (selle kinnitas 1813 Gülistani rahu). 1820 muudeti Şirvan Vene halduses olevaks Kaspia oblasti maakonnaks. Aastast 1923 Aserbaidžaani osa, ajaloolise Şirvani põhjaosas on tänapäeval Dagestan.

EE 9, 1996; täiendatud 2015