Aidla, Marika

Aidla, Marika (5. XI 1968 Tallinn), tantsija, tantsuõpetaja ja koreograaf. Eesti Teatriliidu liige (1994), Eesti Balletiliidu liige (1998).

Lõpetas 1987 Tallinna Koreograafiakooli (erialaõppejõud Aimi Herkül). Töötanud aastast 1987 Vanemuises balletiartistina, alates 2010 koreograaf-repetiitor ja aastast 2012 ühtlasi füsioterapeut. Osalenud ooperi-, opereti-, muusikali- ja sõnalavastustes, teinud tantsu- ja liikumisseadeid lavastustele (Anouilh’ „Lõoke taeva all”, 1997, Zola ja Pedaja „Daamide õnn”, 1997, Shakespeare’i ja Undi „Hamleti tragöödia”, 1997, Gombrowiczi „Laulatus”, 2000, Bulgakovi „Meister ja Margarita”, 2000, Kauksi Ülle ja Kivisildniku „Pühak”, 2001, Ojasoo ja Semperi „Ruja”, 2008, Bergmani ja Aaloe „Fanny ja Alexander”, 2014) ning loonud koreograafia lavastustele: Offenbachi „Orpheus põrgus” (2010), Aintsi „Rehepapp” (2013). Aastast 2003 Vanemuise tantsu- ja balletikooli klassikalise tantsu õpetaja. Õpetas tantsu Tartu võimlemisklubis Janika (2005–07), Elva spordiklubis Airi (2011–13) ja Tartu uisuklubis Tritsutajad (2011–13).

Eesti Teatriliidu aasta lavastuse auhind („Ruja” trupi koosseisus, 2009).

Osi

  • Constanze (Vilimaa Don Juan, Mozarti muusikale, 1990)
  • Kütt (Tomminga ja Volkonski Väike prints, 1991)
  • Naine (Tomminga Carmina burana, Orffi muusikale, 1991)
  • solist (Tomminga African Sanctus, Fanshawe’i muusikale, 1992)
  • sinjoora Capuletti (Prokofjevi Romeo ja Julia, 1993)
  • Pootifari naine (Mait Agu Legend Joosepist, Ester Mägi muusikale, 1993)
  • Lumekuninganna ja Rooside kuninganna (Tšaikovski Pähklipureja, 1994)
  • Maffi (Harchenko Konserv: Kassid õlis, Margo Kõlari muusikale, 1996)
  • Daam kõrgklassist (Tomminga Pildi sisse minek: Imeline Mandariin, Bartóki muusikale, 1997)
  • Linda (Harchenko Exitus, Händeli, Coheni, Dylani jt muusikale, 1998)
  • Tema (Tika Maa laul, Mahleri muusikale, 1999)
  • Berthalde (Harchenko Undiin, Sumera muusikale, 2000)
  • Ena, Falineja Gobo ema (Austeri Bamby, 2001)
  • Esimene prostituut (Murdmaa Armastuse tango, Piazzolla muusikale, 2002)
  • Mercedes (Jansonsi Quiteria pulm, Minkuse muusikale, 2002)
  • tädi Pruun (Tšaikovski Pähklipureja, 2004)
  • Åse (Tomminga Peer Gynt, Griegi muusikale, 2006)
  • Bertha (Adami Giselle, 2007)
  • Minna Berneis (Pepeljajevi Sigmund & Freud, Johann Strauss noorema muusikale, 2007)

Lavastusi

  • Armastusega, Bess (Philip Glassi muusikale, 2013)
  • Klaver (Nymani, Marianelli, Aubry, Craini ja Hensoni muusikale, 2016)

Kirjandus

  • T. Levald. Värviküllane mosaiik Peer Gynti legendist: [Peer Gynt]. – Sirp, 17. november 2006
  • M. Mänd. Isa on lihtalt isa: [Meie isa, kes sa oled…]. – Sirp, 13. juuni 2008
  • A. Rebane. Baleriin lavastajaks: [Klaver].  – Tartu Ekspress, 3. veebruar 2016
  • A. Põldmäe. Armastust ja kirge põhjustab klaver: [Klaver]. – Tartu Postimees, 3. veebruar 2016
  • E. Lagle. Sõna- ja liikumiskunsti heitlus lavastuse supipotis: [Klaver]. – Teater. Muusika. Kino 2016, 5

Välislink

ETBL, 2000 (T. Jürimäe); täiendatud 2018 (G. Kaskla)