Aserbaidžaani majandus
Aserbaidžaani majandus on viimase saja aasta jooksul tuginenud nafta ammutamisele ja töötlemisele (Aserbaidžaan on maailma vanimaid naftatootmispiirkondi). Aegunud seadmete tõttu nafta tootmine ja töötlemine Nõukogude aja lõppkümnendeil aeglustus. Pärast Mägi-Karabahhis peetud sõda oli Aserbaidžaani majandus madalseisus. Praegu kuulub Aserbaidžaan kiirelt arenevate maade hulka. SKT kasv oli 2000. aastate keskel 26,4% (2005), 32,5% (2006) ja 25%, 2008.–13. aastatel keskmisel 5,5%. Majandust turgutanud välisinvesteeringuist (1994.–2014. aastatel 46,6 miljardit $) suunati 70% nafta- ja gaasitööstusse. Erastatud on teeninduse, ehituse ja veonduse väikeettevõtted ning põllumajandusmaa, riigile kuuluvad suurettevõtted, elektrienergeetika ja infrastruktuur. Tööhõivelisest elanikkonnast (4 757 800 inimest) oli 37,7% hõivatud primaarsektoris (põllu- ja metsamajandus ning kalandus), 13,0% sekundaarsektoris (tööstus, ehitus, mäetööstus) ja tertsiaarsektoris (teenindus) 49,3%. Tööpuudus on ametlikult 4,9%. Töötajate keskmine kuupalk oli 425,1 manati (kasv 2000.–2013. aastatel 9,6 korda), riiklikult fikseeritud miinimumpalk 105 manati (kõik 2013).
Şahdənizi gaasiplatvorm
| Aserbaidžaani majandus ja rahvastik | |
| SKT (2013) | 74,2 mrd. $ |
| põllum. (2014) | 5,3 % |
| tööstus (2014) | 41,5 % |
| teenindus (2014) | 46,8 % |
| SKT 1 el. kohta (2013) | 7977 $ |
| Inflatsioon (2005) | 12 % |
| Eelarve tulu (2014) | 23,59 mrd. $ |
| Eelarve kulu (2014) | 23,97 mrd. $ |
| Välisvõlg (2005) | 2,25 mrd. $ |
| Majandusabi (2000) | saadud 140 mln. $ |
| Töövõimelisi (2013) | 4,75 mln. in. |
| Hõivatuid (2013) | |
| põllum. | 37,7 % |
| tööstus | 13 % |
| teenindus | 49,3 % |
| Töötuid (2013) | 0,6 % |
| Vaeseid (2002) | 49 % |
| Linnarahvastik (2014) | 53,1 % |
| Keskm. vanus (2006) | 28 a |
| Keskm. eluiga (2013) | 74 a |
| mehed | 71,3 a |
| naised | 76,6 a |
| Iive (2013) | 1,3 % |
| Sündimus (2013) | 1,86 % |
| Suremus (2013) | 0,58 % |
| Imikute suremus (2013) | 10,8 % |
| HIV/AIDS (2005) | 5400 in. |
| AIDS-i surnuid (2001) | alla 100 |
Səngəçali terminal on Aserbaidžaanis suurim
| Aserbaidžaan (väliskaubanduspartnerid (% kogumahust, 2014) | |
| Väljavedu | |
| Itaalia | 22,0 |
| Indoneesia | 9,2 |
| Saksamaa | 8,8 |
| Iisrael | 8,1 |
| Prantsusmaa | 6,9 |
| Tai | 3,8 |
| Hispaania | 3,6 |
| India | 3,6 |
| USA | 3,4 |
| Venemaa | 2,9 |
| Sissevedu | |
| Venemaa | 14,3 |
| Türgi | 14,0 |
| Suurbritannia | 10,6 |
| Saksamaa | 7,6 |
| Hiina | 7,5 |
| USA | 6,1 |
| Ukraina | 4,5 |
| Itaalia | 2,9 |
| Jaapan | 2,6 |
| Kasahstan | 2,3 |
Aserbaidžaani nafta tõestatud varu on 2 miljardit tonni (2014). 20. sajandi algul oli Aserbaidžaan maailma suurim naftatootja ning Teise maailmasõja ajal suurenes toodang 25 miljoni tonnini aastas. Pärast 1950. aastaid see vähenes, kuna NSV Liit suunas naftatootmise mujale. Iseseisvumise järel (1997) vähenes toodang madalaimale tasemele (9 miljonit tonni aastas). 1994. aastal sõlmiti toodangu jaotamise ja investeeringute leping välisettevõtetega (vt Sajandi leping). 2000. aastatel on tootmise maht kiiresti suurenenud (2001. aastal 15 miljonit tonni, 2006. aastal 32 miljonit tonni, 2010. aastal 50,8 miljonit tonni). Naftaga on seotud 25% Aserbaidžaani tööstusest, naftat ammutatakse 39-st maismaal ja 18-st meres asuvast maardlast (suurim Azəri–Çıraqi–Günəşli naftaväli). Uued puuraugud ulatuvad merepõhjas 500 m sügavusele. Suur osa toodangust veetakse Gruusia ja Türgi kaudu välja. Selleks kasutatakse peamiselt 2006. aastal avatud Bakuu–Thbilisi–Ceyhani (Türgi), samuti Bakuu–Suphsa (Gruusia) ja Bakuu–Novorossiiski (Venemaa) naftajuhet. Aserbaidžaani kaudu veetakse läände ka osa Kasahstani Tengizi maardla naftast. Maagaasi toodetakse peamiselt sisetarbeks ning Gruusiasse ja Türgisse eksportimiseks, 2000. teisel poolel on tootmine kiiresti kasvanud (2005. aastal 5,7 miljardit m3, 2007. aastal 10,8 miljardit m3, 2008. aastal 16,3 miljardit m3) seoses Şahdənizi gaasivälja kasutusele võtmisega. Ekspordiks kasutatakse Bakuu–Thbilisi–Erzurumi gaasijuhet. Şahdənizi gaasivälja teise järgu planeeritav koguvõimsus on 16 miljardit m3 aastas, millest 10 miljardit m3 on plaanis suunata Euroopasse. Maagaasi tõestatud varu on 991 miljardit m3 (2015). Nafta- ja gaasitööstuse arengut rahastab eelkõige väliskapital, kus juhtiv osa on BP-l. Muude maavarade tootmine ja kasutamine vähenes 1990. aastail oluliselt.
Elektrienergiat (2014. aastal 24,7 miljardit kWh) toodetakse masuudist ja maagaasist. Võimsaimad on Mingəçeviris (2400 MW) ja Şirvani (endine Əli Bayramlı, 1050 MW) soojusjaam. 5% elektrist toodetakse veejõujaamades, millest suurimad (Səmkiris, Mingəçevir) asuvad Kura jõel. Tuule- ja päikseenergia osa on marginaalne, kuid kasvab jõudsalt viimastel aastatel.
Naftat ja maagaasi töötlevad keemiaettevõtted paiknevad Sumqayıtis, Bakuus, Neftçalas (joodi- ja broomikombinaat) ning Suraxanis (jooditehas). Bakuu, Sumqayıti, Mingəceviri ja Gəncə masinatehased teenindavad nafta- ja gaasitööstust ning toodavad mitmesuguseid aparaate. Daşkəsənis asub mäekeemiakombinaat ja Sumqayıtis torutehas, seal sulatatakse ka alumiiniumi.
Rohkesti on puuvillapuhastustehaseid, Şəkis, Ordubadis ja Xankəndis toodetakse siidriiet, Gəncəs ja Mägi-Karabahhis vaipu. Lənkərani alal on teevabrikud, kogu riigis on veinitehaseid. Haritavat maad on 55,1% (2014), niisutatavat maad 14 550 km2 (2003) ja metsamaad 12% (2014). 97 % Aserbaidžaani põllumajandustoodangust tuleb erasektorist. Kasvatatakse nisu, otra ja maisi, jõeorgudes riisi ja tehnilisi kultuure, Aserbaidžaani põhjaosas tubakat ja Lənkəranis teepõõsast. Peetakse lambaid, veiseid, kodulinde, pühvleid, hobuseid ja mesilasi. Suurenenud on lammaste ja kitsede, vähenenud sigade ja kodulindude arv. Toiduteravilja, taimeõli ja suhkrut veetakse ka sisse.
Valdav on autoveondus. Kõvakattega maanteid on 18 859 km (2014), raudteid 2066 km, sh elektrifitseeritud 1238 km (2014), metrooliine 36,4 km (2014). Üle 1000 brt kaubalaevu on 70, neist pooled on naftatankerid. Põhiline liiklussõlm on Bakuu. Aserbaidžaans on 45 lennujaama, neist 27 kõvakattega lennuradadega (2005). Rahvusvahelised lennujaamad on Binəs (25 km Bakuust), Naxçıvanis, Gəncəs, Lənkəranis, Zaqatalas ja Qəbələs. Naftajuhtmeid on 1527 km ja gaasijuhtmeid 3875 km (2014).
Aserbaidžaani ekspordi väärtus oli 2014. aastal 21,8 miljardit $ ja impordi väärtus 9,19 miljardit $. Sisse veetakse mitmesuguseid masinaid ja seadmeid, naftasaadusi, toidukaupu ning metalli- ja keemiatooteid. Välja veetakse naftat ja gaasi (90%), masinaid (naftaseadmeid), puuvilla, puu- ja köögivilja ning toidukaupu. Impordis on oluliselt on vähenenud SRÜ riikide osakaal (1994. aastal oli see 61%, 2004. aastal oli see 34%, 2014. aastal 22%), viimase viie aastaga on kiirelt kasvanud sissevedu Türgist. 2000. aastatel on suurenenud eksport Lääne-Euroopa riikidesse ja Indoneesiasse.
2014. aastal külastas Aserbaidžaani 92 300 turisti, turismi osakaal SKT-st oli 4,1% (2014). Põhilised kuurordid asuvad Nabranis, İstisus, Naftalanis ja Abşeroni poolsaarel.
Vaata ka seotud artikleid
Välislink
- Aserbaidžaani majandusstatistika Aserbaidžaani statistikaameti kodulehel (aserbaidžaani ja inglise keeles)
EE 15, 2007; muudetud 2015
