Vanimad kujutava kunsti mälestised on nooremast kiviajast pärit Qobustani kaljujoonised (VIII aastatuhat eKr) ning Mingəçevirist ja Naxçıvanist leitud loomakujukesed, metallist, kivist ja luust ehted, keraamika jms (IV–I aastatuhat eKr). Aserbaidžaani ajaloomuuseumis saab näha rikkalikku nõudekollektsiooni, mille vanemad näited pärinevad pronksiajast. Aserbaidžaani keraamikale on kõige varasemast ajast iseloomulik rahvuslike tavade kasutamine.

Varasest keskajast pärineb pronksgreife ja kivikujukesi. Alates 7. sajandist, islami ajal, edenesid jõudsasti peene kujundusega keraamika, kivilõikekunst ja kalligraafia, 13.–16. sajandil miniatuurmaal, vaiba-, juveliiri- ja nikerduskunst (ehte- ja relvakunst). Tähelepanuväärne on keskaegsete linnade väljakaevamistel leitud rikkalik lühtrite ja keraamika kogu.

Haruldaste maalingutega punasest savist anum, leitud Naxçıvanist, II aastatuhat eKr. Aserbaidžaani Riiklikus Kunstimuuseumis

Savinõu joonistega II aastatihandest eKr. Leitud Şahtaxtı külast Naxçıvanis. Aserbaidžaani Riiklikus Ajaloomuuseumis.

Savinõu 16.–15. sajandist eKr, leitud arheoloogilistel kaevamistel Garacəmirli külas Şəmkiri rajoonis. Aserbaidžaani Riiklikus Ajaloomuuseumis.

Omalaadne ja huvipakkuv on aserbaidžaani kivilõikekunst. Leitud on arvukalt looma- (eriti lamba-) ja inimkujusid. Erinevate süžeekompositsioonidega reljeefe leidus nii majade seintel kui ka hauaplaatidel. Şirvani, Muğani ja Karabahhi tasandikel on säilinud suursuguseid raidkujusid: mõned neist on umbes kolme meetri kõrgused. Keskaegsetest kivilõigetest on tuntumad Kaspia mere põhjast Bakuu lahest avastatud Bayıli linnusest pärit 13. sajandil valmistatud reljeefsed kiviplaadid (asuvad Şirvani šahhide paleekompleksi hoovis Bakuus).

Aserbaidžaan on kuulus unikaalsete vaipade poolest. Sajandite kestel on sealsete meistrite kunst saavutanud täiuslikkuse. Arheoloogilised mälestised kõnelevad, et riigi territooriumil kooti kangast juba 9. sajandil eKr. Keskajal kujunes mitu koolkonda, neist tuntumad olid Quba-Şirvani, Tabrīzi, Karabahhi ja Gəncə-Qazaxı vaibakunstikoolkond. Tänapäeval on Aserbaidžaan kõikjal maailmas tuntud vaibatoodete poolest, mida valmistavad Şirvani, Gəncə, Bakuu, Karabahhi, Şuşa jt paikade meistrid. Vt lähemalt Aserbaidžaani vaibakunst.

Miniatuurmaalis on tuntud peamiselt Tabrīzi koolkonna (14.–16. sajand) meistrite loodud illustratsioonid oma aja autorite poeemidele (nn suure „Šahname” miniatuurid, 14. sajand). See saavutas kõrgtaseme Behzadi (Kamāl ud-Dīn Beḥzād Herawī (1460–1535) ja Sultan Muhammedi teostes (Nizami „Hamsa” miniatuurid, 1539–43). Neid iseloomustab dünaamiline kompositsioon, värvikooskõla ja maastiku poeetilisus. 18.–19. sajandist pärineb rohkesti seinamaale (Ordubadi ja Şuşa elamuis, khaanide lossis Şəkis), mis järgivad rahvusliku miniatuurmaali eeskuju.

Kristliku kiriku kivikapiteel (5. –6. sajand) albaaniakeelsete kirjadega. Leitud Mingəçevir lähedal. Aserbaidžaani Riiklikus Ajaloomuuseumis.

19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses jõudis Aserbaidžaani alale Euroopa-mõjuline kujutav kunst. Tekkis realistlik kunst ja levisid uued kunstiliigid (satiirilise graafika, plakati). Aserbaidžaani rahvusliku realistliku kunsti rajasid graafik Əzim Əzimzadə ja maalija Bəhruz Kəngərli. 1920.–30. aastail arenesid peamiselt portree- ja ajaloomaal ning skulptuur. Olulised meistrid olid maalijad ja graafikud Ələkbər Rzaquliyev (1903-74), Rüstəm Mustafayev (1910-40), İsmayıl Axundov (1907–69) ja Salam Salamzadə (1908–97). Sõjajärgsete aastate maal oli romantilist laadi ja ülistas tööd. 1960.–70. aastate temaatilist maali iseloomustab hoogne ülesehitus, stiliseeritud vorm ja dekoratiivne värvilahendus (Mikayıl Abdullayev, Tahir Salahov, Böyükağa Mirzəzadə (1921–2007), Toğrul Nərimanbəyov, Nadir Əbdürrəhmanov). Maastikumaali suurkuju oli Səttar Bəhlulzadə (koloriitsed lõuendid). Mitut žanri on viljelenud maalijad Таgi Таgiyevi (1917–93), Vidadi Nərimanbəyov (pseud. Vidadi, 1926–2001), J. Hüseynov (1928) ja Fərman Qulamov (1945), Hüseyn Əliyev (1911–91), Cavad Mircavadov (1923–92).

1920.–30. aastail tekkis rahvuslik koolkond skulptuuris. Aserbaidžaani nõukogude skulptuuri parimad saavutused kuuluvad monumendiplastikasse. Tuntuimad esindajad on (Fuad Əbdürəhmanov, Pinhos Sabsai, Cəlal Qaryağdı (1914–2001; Sabiri monument Bakuus, 1958), Mirələsgər Mirqasımov (1924–2003; Cəfər Cabbarlı monument Bakuus, 1982), Tokay Məmmədov, Ömər Eldarov (1927; Üzeyir Hacıbəyovi (1956) ja Xurşidbanu Natəvanı monumendid Bakuus) ja İbrahim Zeynalov (1934–2008; Əcəmi Naxçıvani, Nəsimi ja Ismail I monumendid Bakuus).

Graafikas on viljakad Kazım Kazımzadə, Maral Rəhmanzadə (1916–2008).

Dekoratiivtarbekunst, milles paistavad silma vaibakunst, juveliirikunst (mõlemat viljelnud Lətif Kərimov ja Kamil Əliyev (1922–2005)), keraamika ja nikerduskunst, järgib rahvuslikke tavasid. Kõiki neid võib leida paljudest erakollektsioonidest ja muuseumidest maailma erinevais paigus.

Aserbaidžaani kunstnike liit on asutatud 1940, liikmeid 478 (1984).

Tahir Salahov „Abşeron”, 1983

Səttar Bəhlulzadə „Kaspia meri”, 1959, Aserbaidžaani Rahvuslik Kunstimuuseum

Fərman Qulamov „Mənzərə”, Buta Galerii, Bakuu

Vaata ka seotud artikleid

• Aserbaidžaani vaibakunst
• Aserbaidžaani arhitektuur
• Aserbaidžaani Rahvuslik Kunstimuuseum
• Bakuu moodsa kunsti muuseum

Välislingid

• Aserbaidžaani kunstnikud ja nende tööd ajakirja Azerbaijan International kodulehel (inglise keeles)

EE 1, 1985; muudetud 2015