aun

Kaeraaun ja nisuaun

aun, piklik peamiselt loodusliku heina kuhil (pikkus harilikult 2–2,5 m, laius umbes 1 m ja kõrgus 1–1,5 m). Käsitsi heinakoristusel (loovõtul) pannakse hein auna järeltuulduma enne lõplikku kuivamist ja saadudesse seadmist. Auna laotakse hein rehasületäite kaupa kihtidena; ülemise kihi sületäied paigutatakse alumise kihi sületäite liitekohale, nii kujuneb pealt kaarjas aun.

Auna pannakse ka suvivilja, põhku, turvast, kartuleid või mättaid. Vanemal ajal tehti Põhja-Eestis odra- ja kaeraaunu kuni sajast ridamisi üksteise vastu toetatud vihust, mis kaeti pealt külili asetatud vihkudega. Suvivilja 19. sajandil üldiselt auna pannes ei seotud. Ida-Saaremaal, Muhus ja Läänemaal toestati ümarikud aunad toorestest vitstest kaartega, et tuul paremini läbi käiks. 19. sajandi lõpul viljaaunadest loobuti, sest kasutusele võeti mitmesugused puualused.

Vaata ka seotud artikleid

EME 1, 2008 (A. Reintam)