biokütus
biokütus, organismide elutegevuse tulemusena tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav või kütuseks töödeldud (vääristatud) tahke, vedel või gaasiline aine. Biokütuste hulka kuuluvad bioetanool ja -metanool, biodimetüüleeter (ETBE), biometüültertbutüüleeter (MTBE), biodiislikütus ehk biodiisel (FAME), puhas taimeõli, biogaas, biovesinik, sünteetilised biokütused ja ka tselluloosi sisaldavast toormest toodetud tahked kütused (hakkpuit, puitbrikett, pelletid).
Biokütus on ka aianduses katmikaladel kasvupinna soojendamiseks kasutatav orgaaniline materjal (sõnnik, põhk, turvas, olme- ja tööstusjäätmed), mille aeroobsel lagunemisel vabaneb soojust. Biokütuse põletamisel vabanevat CO2 kliimamuutuse põhjustajana ei arvestata, sest kütuse põletamisel eraldub sama palju CO2 kui taim oma eluea jooksul fotosünteesides seob.
Biodiislikütus ehk biodiisel on taimsetest või loomsetest õlidest toodetud diislikütuse omadustega metüülester. Biodiislit toodetakse enamasti rafineeritud õli ümberesterdamisel metanooliga, kasutades katalüsaatorina kaalium- või naatriumhüdroksiidi. Biodiislist umbes 80% toodetakse rapsiõlist (RME), kasutatakse ka sojaõli (SME) ja teisi looduslikke rasvu. Biodiisli tootmise üks kõrvalsaadusi on glütserool, mida kasutatakse ravimi- ja kosmeetikatööstuses.
Eestis tegutseb juriidilistest ja füüsilistest isikutest koosnev mittetulundusühing Eesti Biokütuste Ühing (EBÜ, asutatud 8. V 1998). Ühingu tegevuse põhieesmärk on keskkonnasäästlike biokütuste varu hindamine ning teadusarendustegevuse ja teavitamise kaudu biokütuste soetamise, tootmise ja kasutamise propageerimine. 2012. aasta jaanuaris oli EBÜ-s 29 liiget. Aastast 1999 on EBÜ Euroopa Biomassi Assotsiatsiooni (AEBIOM European Biomass Association, asutatud 1990) liige. EBÜ osaleb ka 2000. aasta oktoobris majandusministri asutatud Taastuvenergeetika Nõukogu töös. Biokütusealast teavet kajastab ajakiri Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed.
Välislingid
VE, 2006; EME 2, 2009 (I. Andresen)