Jõgi, Ants

Ants Jõgi (6. VIII 1892 Viljandi – 19. II 1983 Tallinn), näitleja. Eesti Näitlejate Liidu (1934) ja Eesti NSV Teatriühingu liige (1952). Isa moonakas.

Õppis Holstre vallakoolis ja Viljandis K. Wilhelmsoni eraalgkoolis, käis Karl Jungholzi näitemängukursustel. Töötas 1910–15 kingsepana, lavateed alustas 1911 Keilas Karl Vasko teatritrupis ja 1914 Viljandi Koidu seltsis. Teenis 1915–18 tsaari- ja Punaarmees. Töötas 1920–21 Ugalas (teatri asutajaid), 1921–49 Estonias ja 1949–77 Draamateatris. Mänginud episoodilisi osi operettides, nukulavastustes, kuuldemängudes („Roheline kuld”, 1950, „Sorotšintsõ aastalaat”, 1959), telelavastustes ja filmis („Tuulevaikus”, 1970, Tallinnfilm), tegelnud graafika ja pisiplastikaga. Temast on film „Jäljed lumel” (1978, Tallinnfilm).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1975).

Osi

Giovanni Bambuschek – Ants Jõgi. Stolzi „Veenus siidis”. (Estonia, 1934)

Juss – Ants Jõgi. Tammsaare ja Särevi „Andres ja Pearu“. (Estonia, 1938)

  • Sosias (Aristophanese järgi Gaineri Lysistra, 1921)
  • Juhan ja Kamaküla Endrik (Kitzbergi Püve talus, 1921 ja 1934, mõlemad Estonias)
  • Androkles (Shaw’ Androkles ja lõvi, 1922)
  • Anthrax (Fulda Eesli vari, 1922)
  • Vaida Jaan (Kitzbergi Enne kukke ja koitu, 1922)
  • II hauakaevaja (Shakespeare’i Hamlet, 1923 ja 1945)
  • Ossip (Gogoli Revident, 1923)
  • kindral Vestermann (Rolland’i Danton, 1923)
  • Madis (Metsanurga Vagade elu, 1924 ja 1939)
  • Masa Ants (Kitzbergi Kauka jumal, 1924)
  • Caliban (Shakespeare’i Torm, 1929)
  • Jüri Tomusk (Raudsepa Mikumärdi, 1936)
  • Jõepere Madis (Kunderi Kroonu onu, 1936)
  • Kuoni (Schilleri Wilhelm Tell, 1936)
  • Flute (Shakespeare’i Suveöö unenägu, 1937)
  • Juss (Tammsaare ja Särevi Andres ja Pearu, 1938)
  • Wladek (Beeri Poola pulmad, 1938)
  • vana Ahas (Kivika ja Annisti Nimed marmortahvlil, 1942)
  • Kure Aadu (Koidula Säärane mulk, 1944)
  • Tanel Õige (Hindi ja Särevi Tuuline rand, 1951)
  • Jaan Varblane (Hindi ja Särevi Kaugatoma kuningas, 1955)
  • Kohv ja Trumli-Sass (Lutsu ja Särevi Tagahoovis, 1955 ja 1963)
  • Armetu mees (Brechti Härra Punttila ja tema sulane Matti, 1958)
  • Ferapont (Tšehhovi Kolm õde, 1973)
  • Lukasz (Kruczkowski Kuberneri surm, 1976)
  • Veliko (Radičkovi Jaanuar, 1978 Draamateatris)

Kirjandus

  • N. Kraus. Näitleja Ants Jõgi. Tallinn, 1972
  • H. Lumet. Ei ole väikseid osi. – Eesti NSV Teatrid 1958, 4
  • H. Laur. Ants Jõgi 70-aastane. – Sirp ja Vasar, 17. mai 1963
  • S. Levin. Pisiosade meister. – Õhtuleht, 18. mai 1963
  • L. Tormis. Draamateatri „Kolm õde” mõnede ajalooliste ja praegusaegsete võrdluskoordinaatidega. – Teatrimärkmik 1973/74
  • E. Kalda. Näitleja Ants Jõgi 85. – Sirp ja Vasar, 5. august 1977
  • A. Lauter. Käidud teedelt. Tallinn, 1979
  • A. Jõgi. Mees, kes tahtis kuulsaks saada. Vahendanud J. Orgulas. – Teater. Muusika. Kino 1982, 5
  • [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 25. veebruar 1983
  • A. Mering. Elu lugu. Tallinn, 1986
  • L. Vellerand. Humorist, naivist, absurdist. – Päevaleht, 6. august 1992
  • E. Baskin, J. Orgulas. Väikeste osade suur meister. – Sirp, 7. august 1992
  • M. Mikiver. Ainult üks Anset, üks Ruts. – Teater. Muusika. Kino 1992, 9
  • A. Jürisson. Draamateatri raamat. Tallinn, 2010.
  • [Некролог]. – Bечерний Tаллинн, 22 февраля 1983

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T228

Välislingid

Sosias – Ants Jõgi. Aristophanese järgi Gaineri „Lysistra“. (Estonia, 1921)

Anthrax – Ants Jõgi. Fulda „Eesli vari“. (Estonia, 1922)

Lõvi – Hanno Kompus, Androkles – Ants Jõgi. Shaw’ „Androkles ja lõvi“. (Estonia, 1922)

Wladek – Ants Jõgi. Beeri „Poola pulmad“. (Estonia, 1938)

Kapral – Alfred Rebane, Soin – Hugo Laur, Trumli-Sass – Ants Jõgi, Kärt – Heino Mandri, Trei – Franz Malmsten. Lutsu „Tagahoovis”. (Draamateater, 1963)

Lukasz – Ants Jõgi, Kuberner – Jüri Järvet. Kruczkowski „Kuberneri surm”. (Draamateater, 1976)

ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2019