Kaal, Anu

Anu Kaal (aastani 1961 Kindlam; 4. XI 1940 Tallinn), laulja (koloratuursopran) ja pedagoog. Eesti Teatriliidu liige (1967), korporatsiooni Indla auvilistlane. 1986. aastast elukaaslane Väino Aren.

Lõpetas 1963 Tallinna Muusikakooli (Ludmilla Issakova klass) ja 1968 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Viktor Gurjevi klass). Täiendas end 1971–72 Milano La Scala laulukoolis Renata Carosio ja Enza Ferrari juhendamisel.

Laulis 1963–67 Estonia kooris, oli 1967–96 teatri solist. Töötanud 1984. aastast ühtlasi Eesti Muusikaakadeemias õppejõuna (1990. aastast dotsent). Õpilasi: Ülle Tinn, Irene Kabonen, Tatjana Romanova-Vorontsova, Janne Ševtšenko, Alfia Kamakova. On esinenud kammerlauljana Eestis, Bulgaarias, Hiinas, Islandil, Jaapanis, Jugoslaavias, Kanadas, Madagaskaril, Poolas, Prantsusmaal, Soomes, Süürias jm. Olnud solist vokaalsuurvormides (sh Bachi „Johannese passioon”, „Magnificat” ja mitu kantaati, Brahmsi „Saksa reekviem”, Britteni „Les Illuminations”, Haydni „Aastaajad”, Liszti „Petrarca sonetid”, Mozarti „Missa”, „Credo-missa”, „Missa solemnis” ja „Exsultate, jubilate”, Orffi „Carmina burana”, Pergolesi „Stabat Mater”, Tobiase „Sest Ilmaneitsist ilusast”), salvestanud Eesti Rahvusringhäälingu fondi. Juhtis 1994–96 Estonia talveaias mälestusõhtute sarja „Et möödunu ei kaoks”, oli 1997–2009 Eesti Teatriliidu seenioride ühenduse esinaine, on 1998. aastast Estonia Seltsi juhatuse sekretär.

II koht Eesti lauljate võistlusel (1967), esikoht Baltimaade ja Valgevene lauljate võistlusel Tallinnas (1968), laureaaditiitel Glinka-nimelisel lauljate võistlusel Kiievis (1968).

Autasud

  • Eesti NSV teeneline kunstnik (1974)
  • Eesti NSV rahvakunstnik (1977)
  • Georg Otsa preemia (1979)
  • Rahvaste Sõpruse orden (1980)
  • NSV Liidu rahvakunstnik (1981)
  • Valgetähe III klassi teenetemärk (2001)

Osi

  • Esimene poiss ja Öökuninganna (Mozarti Võluflööt, 1964 ja 1966)
  • Elle (Garšneki Vägev võlur, 1968)
  • Gilda (Verdi Rigoletto, 1968)
  • Vaike (Aava Vikerlased, 1969)
  • Pipi (Vinteri ja Raudmäe Pipi Pikksukk, 1969)
  • Lucia (Donizetti Lucia di Lammermoor, 1970 ja 1984)
  • Sophie (R. Straussi Roosikavaler, 1970)
  • Lucy (Menotti Telefon, 1973)
  • Konstanze (Mozarti Haaremirööv, 1973; Soome Rahvusooperis 1985)
  • Adele (J. Straussi Nahkhiir, 1973)
  • Violetta (Verdi Traviata, 1974)
  • Zerlina (Mozarti Don Giovanni, 1975)
  • Roxane (Tambergi Cyrano de Bergerac, 1976)
  • Musetta (Puccini Boheem, 1977 ja 1993)
  • Maria (Donizetti Rügemendi tütar, 1979)
  • Ännchen (Weberi Nõidkütt, 1980)
  • Serpina (Pergolesi Teenija käskijanna, 1981)
  • preili Silberklang (Mozarti Teatridirektor, 1981)
  • Luisa (Verdi Luisa Miller, 1981)
  • Mařenka (Smetana Müüdud mõrsja, 1983; Tšehhi Rahvusteatris ja Brnos 1984)
  • Kannike (Kálmáni Montmartre’i kannike, 1983)
  • Morgana (Händeli Alcina, 1985)
  • Oscar (Verdi Maskiball, 1985)
  • Ilona (Lehári Krahv Luxemburg, 1986)
  • Emma (Mussorgski Hovanštšina, 1987)
  • Antonia (Offenbachi Hoffmanni lood, 1988)
  • Helena (Boito Mefistofeles, 1988)
  • Despina (Mozarti Così fan tutte, 1989)
  • Adina (Donizetti Armujook, 1989)
  • Pamina ja I daam (Mozarti Võluflööt, 1991)
  • Manon (Massenet’ Manon, 1992)
  • Ingel Voog (Ardna Kalurineiu, 1992)
  • Rosina (Paisiello Sevilla habemeajaja, 1994 Estonia talveaias)
  • madam de Melcourt (Seribe’i Šarlatanid, 1995 Estonia talveaias)

Helikandjaid

  • Tobias. Sest Ilmaneitsist ilusast (LP, 1973)
  • Laule ja romansse / Anu Kaal, Frieda Bernštein (LP, 1979)
  • Cyrano de Bergerac (2 LP-d 1981; 2 CD-d 2000)
  • Missa solemnis (LP, 1983)
  • Anu Kaal (LP, 1984)
  • Opera arias & duets (CD, 1997)
  • Rahvusooper Estonia 100 (CD, 2006)

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T502

Kirjandus

  • P. Kuusk. Anu Kaal. NSV Liidu rahvakunstnik. Tallinn, 1987
  • M. Taggo. Anu Kaal : kolm rolli : 4. vaatus. Pärnu, 1990
  • Anu Kaal. Koostaja V. Paalma. [Tallinn], 1990
  • M. Taggo. Anu Kaal. Seitsmes vaatus. [Tallinn], 1996
  • H.-M. Poobus. Anu Kaal. Kahel pool eesriiet. Tallinn, 2016
  • V. Kivilo. Pipi võidukäik kahes teatris. – Sirp ja Vasar, 30. jaanuar 1970
  • H. Tõnson. „Lucia di Lammermoor“. – Sirp ja Vasar, 9. oktoober 1970
  • A. Kaal. Nõudlikkus, vastutustunne. Intervjueerinud M. Vaitmaa. – Sirp ja Vasar, 13. juuni 1975
  • M. Vaitmaa. Georg Otsa nim. preemia 1979. Teatrimärkmik 1978/79
  • A. Alas. Anu Kaal. – Noorus 1979, 2
  • S. Endre. Mäkketõusul. – Nõukogude Naine 1980, 3
  • A. Kaal. Päevapilt. Intervjueerinud S. Endre. – Kultuur ja Elu 1981, 10
  • R. Milistver. Töökus, andekus, sihikindlus. – Rahva Hääl, 28. oktoober 1981
  • Dialoog. "Alati tasub rohkem kuulata, süveneda ja mõista" ütleb Anu Kaal. Intervjueerinud S. Endre. – Teater. Muusika. Kino 1982, 9
  • R. Mikkel. Ühest estoonlaste operetist. [Krahv Luxemburg]. – Sirp ja Vasar, 6. veebruar 1987
  • M. Põldmäe. Koloratuuri kiituseks.– Teater. Muusika. Kino 1990, 11
  • F. Bernštein, H. Tamberg. Primadonna ainult laval. Anu Kaalu juubeliks. Intervjueerinud K. Pappel. – Reede, 2. november 1990
  • Anu Kaal : "Kui tahad laval olla, pead vormis olema" : juubelimonoloog etteantud teemadel. Intervjueerinud Ü. Ende. – Rahva Hääl, 4. november 1990
  • Vastab Anu Kaal. Intervjueerinud M. Põldmäe. – Teater. Muusika. Kino 1995, 5
  • I. Serman. Anu Kaal ja Väino Aren – ühistes rõõmudes rikkamad. – Elukiri 2000, 10
  • Anu Kaal sai salaja 60-aastaseks. Intervjueerinud P. Tali. – Eesti Päevaleht, 20. jaanuar 2001
  • Anu Kaal ja Väino Aren. Intervjueerinud M. Kilumets. – Eesti Naine 2007, 4
  • Paar: Anu Kaal ja Väino Aren. – Õhtuleht, 8.04.2007
  • П. Кууск. Ану Кааль - народная артистка СССР. Таллин, 1987
  • А. Радунская. Ану Кааль. – Театр 1982, 5

Välislinke

Vaike – Anu Kaal. Aava „Vikerlased”. (Estonia, 1969)

Lucia – Anu Kaal, Edgardo – Hendrik Krumm. Donizetti „Lucia di Lammermoor“. (Estonia, 1970)

Marianne – Aino Külvand, Sophie – Anu Kaal. R. Straussi „Roosikavaler”. (Estonia, 1970)

ETBL, 2000 (P. Palm); täiendatud 2016 (E. Pilliroog)