Karineem, Villem

Villem Karineem (ligikaudu 1925-40)

Villem Karineem (kuni 1. VI 1936 Vilhelm Granfeldt; 3. V 1895 Vainopea küla, Vihula vald, Virumaa – 24. XII 1982 Norrköping, Rootsi), Eesti mereväelane.

Lõpetas Aaspere kihelkonnakooli ja Narva Peeter Suure merekooli.

Mobiliseeriti 1. V 1916 Balti laevastiku 2. ekipaaži, oktoobrist suunatud õppelaevale Okean.  Pärast Kroonlinna lipnike kursuse lõpetamist ülendati 20. II 1917 lipnikuks. Seejärel teenis vahilaeval Namjot vahiohvitserina, millel osales ka lahingutegevuses lennukite ja allveelaevade rünnakute vastu. Ülendati 30. VIII 1917 mitšmaniks. 1918 lahkus Balti laevastikust. 21. XI 1918 asus teenistusse suurtükilaeva Lembit vahiohvitserina. 1918 jaanuaris viidi üle hävitajale Vambola rooduülemaks. Osales 16.–23. III 1919 meresdessantpataljoni koosseisus lahingutes Lõunarindel Orava all. Osales 16.–26. V 1919 „O“ (Meeme) dessantsalgaga Ingerimaa operatsioonis, juulis dessantides Daugava jõel. Sama aasta oktoobrist teenis Merejõudude rannavalve, side ja päästejaamade valitsuse Kihelkonna ja Salmistu rajooni ülemana, detsembrist Piirivalve Valitsuses ja 7. piiriküti pataljonis Jägala-Jõesuu ja Kunda rajooni ülemana. Ülendati 24. VII 1920 leitnandiks. Alates 30. XI 1922 suurtükilaeva Lembit vanemohvitser, 19. I 1923 suurtükilaeva Meeme komandör.

Kolonel Jakob Prei (Kaitsevägede staabi juurde kuuluva topo-hüdrograafia osakonna ülem; keskel) ja leitnant Karineem (vasakult teine) Ruhnu saarel mõõtmisi toimetamas (1930).

Alates 16. VI 1923 Merejõudude staabi alluvuses erinevatel ametikohtadel. Määrati 1. II 1925 abilaeva Kompass komandöriks. Augustis tunnistati riviteenistuseks kõlbmatuks seoses kopsuhaigusega.

Ülendati 1. V 1926 vanemleitnandiks. Teenis 1926 erinevatel ametikohtadel Merejõudude side- ja abilaevade osakonnas, Mereväe ekipaažis ja 1927–28 Merejõudude relvurohvitserina.

Arvati reservi 1. X 1928. Samast päevast oli Veeteede Valitsuse Ruhnu tuletorni ülevaataja ametis, vahetades välja Arseni Brakmanni. Seoses tuletorni arvamisega Merejõudude alla 1930 muutus alluvussuhe. 1. XI 1930 oli Mereside riigiteenistuja, kellele allusid Ruhnu saarel tuletorn, mereside, postiagentuur, tollipunkt, politsei, metsamajandus ja sadam. Teda kutsuti „Ruhnu kuningaks”. Vabastati teenistusest 1. IX 1940. Teise maailmasõja ajal Omakaitse Viru malevas. Emigreerus 1944 Rootsi, elas Norrköpingis.

Maetud Norrköpingi Matteuse kalmistule.

Vapruse eest Vabadussõjas pälvis II liigi 3. järgu Vabadusristi.

Loodud 2013 (R. Naber)