Lindau, Lisl

Lisl Lindau (Liise; 2. IX 1907 Tori – 14. VII 1985 Tallinn), näitleja. Eesti NSV Teatriühingu liige (1949). Vanemad mõisatöölised. Oli 1936–41 abielus Eino Uuliga.

Õppis Pärnu tütarlastegümnaasiumis, 1922 Karl Jungholzi näitemängukursustel ja 1926–28 Gerd Neggo tantsustuudios. Töötas 1928–31 Endlas (ka tantsija ja tantsuseadjana), 1931–34 ja 1941–66 Draamateatris, 1934–36 Vanemuises, 1936–37 Estonias, 1937–41 Tallinna Töölisteatris ja 1966–85 Noorsooteatris. Mänginud kuuldemängudes („Põrgupõhja uus Vanapagan”, 1953), telelavastustes („Biedermann ja tulesüütajad”, 1961; „Füüsikud”, 1967; „Soolo tornikellale”, 1980) ja filmis („Tagahoovis”, 1956; „Tütarlaps mustas”, 1966; „Naine kütab sauna”, 1978, kõik Tallinnfilm).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1955), Eesti NSV rahvakunstnik (1967). Parim naisnäitleja 1984. Anna Tamme mälestuskõrvarõngaste naisnäitlejatele edasipärandaja.

Osi

Karin – Lisl Lindau, Indrek – Kaarli Aluoja. Tammsaare ja Särevi „Abielu ja armastus”. Draamateater, 1934

Åse – Lisl Lindau, Peer Gynt – Rein Aren. Ibseni „Peer Gynt”. Draamateater, 1962

Karenina – Lisl Lindau, Abrezkov – Ants Eskola. Tolstoi „Elav laip”. Draamateater, 1980

  • Epha (Raudsepa Kohtumõistja Simson, 1925 Endlas)
  • Rita Cavallini (Sheldoni Romaan, 1928)
  • Marguerite Gautier (Dumas’ Kameeliadaam, 1929)
  • Mary (Veilleri Mary Dugani protsess, 1930)
  • Floria Tosca (Sardou’ Tosca, 1930)
  • Iiri Roos (Nicholsi Iiri Roos, 1930)
  • Maret (Raudsepa Mikumärdi, 1931 Endlas ja 1936 Vanemuises)
  • Roosi (Raudsepa Põrunud aru õnnistus, 1931 Draamateatris)
  • Liisi (Tammsaare ja Särevi Vargamäe, 1932)
  • Lisi (Visnapuu Madaam Sohk ja pojad, 1933)
  • Karin (Tammsaare ja Särevi Abielu ja armastus, 1934, Karin ja Indrek, 1942, ja Pankrot, 1950)
  • Mari (Vilde ja Särevi Mäeküla piimamees, 1934 Vanemuises)
  • Thérèse Raquin (Zola Sa ei pea abielu rikkuma, 1935)
  • Marta (Wuolijoki Niskamäe naised, 1936 Estonias)
  • proua Peachum (Gay, Brechti ja Weilli Kolmekrossiooper, 1937 Tallinna Töölisteatris)
  • Pavla (Werneri Inimesed ajujääl, 1937)
  • Iige (Tammlaane Raudne kodu, 1938)
  • Hilda (Wuolijoki Justiina, 1938)
  • Marta (Langeri Nr. 72, 1939)
  • missis Ford (Shakespeare’i Windsori lõbusad naised, 1939)
  • Xanthippe (Morstini Xanthippe kaitseks, 1940)
  • Hilde Wangel (Ibseni Ehitaja Solness, 1940)
  • Tanja (Arbuzovi Tanja, 1940)
  • Philaminte (Molière’i Õpetatud naised, 1943)
  • Mirandolina (Goldoni Mirandolina, 1945)
  • Juula (Tammsaare ja Panso Põrgupõhja uus Vanapagan, 1945 ja 1953)
  • Matilde (Vilde Pisuhänd, 1948)
  • Panova (Trenjovi Ljubov Jarovaja, 1952)
  • Fenja ja Paula (Lutsu ja Särevi Tagahoovis, 1955 ja 1963)
  • Angela ema (Tammsaare Kuningal on külm, 1955)
  • Germaine Lescalier (Gehri Kuues majakord, 1957)
  • Filumena (De Filippo Filumena Marturano, 1957)
  • Maret (Tammsaare ja Särevi Vargamäe vanad ja noored, 1959)
  • Martha (Kivi Nõmmekingsepad, 1960 ja 1974)
  • Åse (Ibseni Peer Gynt, 1962)
  • Ema Courage (Brechti Ema Courage ja tema lapsed, 1962)
  • Topka‑Manda (Pandi Avarii, 1963)
  • Dorine (Molière’i Tartuffe, 1965)
  • Amm (Anouilh’ Antigone, 1967)
  • Pelageja Nilovna (Gorki ja Panso Ema, 1967)
  • Vanaema (Kitzbergi Libahunt, 1968)
  • Amm (Shakespeare’i Romeo ja Julia, 1969)
  • emand Tót (Örkény Tót, major ja teised, 1971)
  • vanem Vana naine (Bordowiczi Non‑stop, 1977)
  • Lisl Lindau (Tammsaare ja P.‑E. Rummo Ramilda‑Rimalda, 1979)
  • Liispet (Vetemaa Nukumäng, 1980)
  • Anna Dmitrijevna (Tolstoi Elav laip, 1980 Draamateatris)
  • Krõõt (Lutsu Kapsapea ja Kalevi kojutulek, 1983)
  • Arno vanaema (Lutsu, Komissarovi ja Orro Kevade, 1984)
  • Fonsia (Coburni Džinnimäng, 1984 Ugalas)

Helikandjaid

  • M. Under. Valik luulet (LP, 1971)
  • Eesti väljapaistvaid sõnakunstnikke I (LP, 1974)
  • Ramilda‑Rimalda: kompositsioon A. H. Tammsaare tekstidest (LP, 1982)

Kirjandus

  • L. Vellerand. Lisl Lindau. Tallinn, 1982
  • V. Mettus. Lisl Lindau esimene juubel. – Päevaleht, 1. märts 1939
  • O. Kurmiste. Kõnelusi Lisl Lindauga. – Töölisteater 1939, 4 (13)
  • Väljapaistvaid naiskujusid nõukogude eesti teatreist. – Sirp ja Vasar, 9. märts 1946
  • L. Kalmet. Lisl Lindau. – Eesti NSV Teatrid 1957, 5/6
  • K. Kask. Teise eluga etendus. – Teatrimärkmeid 1961/62
  • M. Balbat, K. Kask, L. Tormis jt. Kirjatähest ja näitlejast sündinud inimesed. – Nõukogude Naine 1966, 10
  • L. Krigul. Lisl Lindau 40 aastat laval. – Edasi, 20. september 1967
  • „Noorte Hääle“ lugejate küsimustele vastab Eesti NSV rahvakunstnik Lisl Lindau. – Noorte Hääl, 16. aprill 1969
  • V. Panso. Portreed minus ja minu ümber. Tallinn, 1975; Tallinn, 2007
  • K. Kask, L. Tormis. Inimese jälil. „Tõde ja õigus“ IV. – Teatrimärkmik 1977/78
  • S. Levin. Valik teatriartikleid. Tallinn, 1978
  • L. Vellerand. Karin. – Kultuur ja Elu 1978, 8
  • L. Peterson, S. Luik, K. Mihkelson, A. Eelmaa. „Ramilda“ noored Liisu Lindaust. Üles kirjutanud R. Neimar. – Teatrimärkmik 1978/79
  • M. Valter. Eesti klassika uustõlgendusi. – Teatrimärkmik 1978/79
  • L. Lindau. Kümme märksõna Liisule. Intervjueerinud J. Allik ja K. Orro. – Teater. Muusika. Kino 1982, 6
  • L. Vellerand. Tundelised teatriportreed. Tallinn, 1984
  • K. Kiisk, J. Viiding, L. Tormis, R. Neimar. Lisl Lindaust ja „Džinnimängust“. – Teatrielu 1984
  • [Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 19. juuli 1985
  • M. Mikiver, K. Komissarov, K. Kiisk, J. Allik. Lahkunud on üks suurtest. – Sirp ja Vasar, 26. juuli 1985
  • L. Tormis, A. Üksküla. Lisl Lindau.... – Teater. Muusika. Kino 1985, 11
  • K. Mihkelson, A. Üksküla, S. Luik, M. Klenskaja. Lisl Lindau. Intervjueerinud M. Kapstas. – Pühapäevaleht, 5. september 1992
  • Tühi ruum ehk Meie elu kunstis. Tallinn, 1996
  • M. Balbat. Lisl Lindau. – Videvik, 23. märts 2006
  • I. Taarna. Draamateatri kuus tippnäitlejannat. Tallinn, 2010
  • Л. Веллеранд. Эта удивительная Лизл Линдау. – Cоветская Эстония, 24 марта 1984

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T256

Välislinke

„Hispaania tants”: Verner Kasemets, Lisl Lindau. Bromme „Madame Flirt”. Endla, 1929

Joosep – Kaarli Aluoja, Liisi – Lisl Lindau. Tammsaare ja Särevi „Vargamäe”. Draamateater, 1932

Charmides – Enn Parve, Xanthippe – Lisl Lindau. Morstini „Xanthippe kaitseks”. Tallinna Töölisteater, 1940

Kattrin – Silvia Laidla, ema Courage -– Lisl Lindau. Brechti „Ema Courage ja tema lapsed“. Draamateater, 1962

Agika – Marje Metsur, Major – Heino Mandri, emand Tót – Lisl Lindau. Örkény „Tót, major ja teised”. Noorsooteater, 1971

Kuningas – Lembit Ulfsak, Kuninga ema – Lisl Lindau. Anouilh’ „Becket ehk Jumala au”. (Noorsooteater, 1972)

ETBL, 2000 (G. Kaskla); täiendatud 2019