Kudemisvalmis lõhi

lõhi, lõhe, atlandi lõhi (Salmo salar; ingl Atlantic salmon; vn атлантический лосось), lõhilaste sugukonda kuuluv kala. Looduses elab lõhi Atlandi ookeani põhjaosa meredes ja mõnes järves (Laadogas, Äänisjärves, Vänernis, Saimaas). Pikkus kuni 1,6 m ja mass kuni 46 kg. Keha katavad tihedasti paiknevad soomused, hambad hästi arenenud, selja- ja sabauime vahel kiirteta rasvauim (lõheliste tunnus). Täiskasvanud toituvad kaladest, noored selgrootutest.

Looduslik lõhi on siirdekala ja läheb kudema jõgedesse (novembis-detsembris), ületades hüpates ligi 4 m kõrgusi jugasid. Enne seda tuleb ta juba suvel suudmepiirkonda ja lõpetab toitumise. Koeb umbes 0,5–1 m sügavuses kiire­voolulises kohas (näiteks kärestikus). Selle kruusasesse põhja kaevab emane sabalöökidega kuni 0,5 m sügavuse pesa ning pärast kudemist, kui isane on marja viljastanud, katab ta selle kruusaga. Pulmarüüs lõhe keha tumeneb ja muutub hallikaspruuniks kuni roosakaks, külgedele ja pähe ilmuvad punased ja oranžid tähnid. Isaste alalõuale kasvab ülespoole suunduv kõhrest konks. Pärast esimest kudemist jäävad ellu vaid vähesed isendid, kes pöörduvad merre tagasi, et seal taastuda. Ellujäänud võivad elu jooksul kuni neli korda kudeda. Marjaterad on suured ja kollakad. Vastsed kooruvad kuni kahesentimeetristena ja viibivad veekogu põhjas; 5 cm pikkuste maimudena ujuvad veekogu pinnavette. Suuremad noorjärgud (nn tähnikud) on 11–15 cm pikkused ja elavad jões 1–4 aastat. Siis siirduvad laskujatena (nn smoltidena) merre. Suguküpsetena pöörduvad nad 1–3 aasta pärast tagasi oma sünnijõkke kudema.

Läänemere vesikonnas sigib lõhi 37 jões. Annab ristandeid meriforelliga. Lõhi on maitsva lihaga oluline tööndus- ja spordikala. Ta on maailma tähtsaimaid kalakasvandustes kasvatatavaid kalu ja  moodustab maailmas turustatavast lõhetoodangust 99%. Lõhe kasvatatakse peamiselt meresumpades, turustatakse 3–5 kg raskusena. Aastatoodang on üle 1,3 miljoni tonni, põhilised tootjad on Norra ja Tšiili. Läänemeres moodustavad püütavatest lõhedest põhiosa kalakasvandustest pärinevad noorkalad.

Lõhi Eestis

Eestis sigib lõhi üheksas jões. Need jõed paiknevad peamiselt põhjarannikul. Eesti jõgedes toituvad noo­red lõhed putukavastsetest, vähikestest ja vette lange­nud putukaist, meres peamiselt kilust ja räimest. Suurima Eestis püütud (1936) lõhe mass oli 37,7 kg. Püügis tuleb praegu ette üle 20 kg kaaluvaid isen­deid. Eestis kasvatatake üksnes noorlõhesid (Põlula Kalakasvatuskeskuses), et lõhi meil looduses säiliks. Valdav osa loodusest püütud kalast pärineb kasvandustest. Eesti kalurite lõhesaak oli 2007. aastal 5,8 t, 2010. aastal 3,8 t. Loodusliku lõhe arvukus on tugevalt vähenenud ja ta kuulub Eesti punase raamatu (2008) äärmiselt ohustatud liikide kategooriasse.

MerLe, 1996; EME 2, 2009; muudetud 2011