metsateadus
Eesti Mets (kaas)
Metsanduslikud Uurimused (kaas)
metsateadus, rakendusliku suunaga loodusteadus, mis uurib metsaökosüsteemi. Hõlmab metsabioloogia, metsamullateaduse, metsakaitse, metsaselektsiooni ning metsamajandust otseselt teenindavad rakenduslikud teadusharud, mille valdkonnaks on metsakasvatus, -korraldus, -takseerimine, -kultuurid ja -tööstus.
Metsateadust on peetud põllumajandusteaduseks, kuid tema praegust arengutaset ja mitmekülgsust arvestades võiks teda käsitleda iseseisva teadusharuna. Euroopas hakkas metsateadus arenema 18.–19. sajandil, kui ilmusid Hans Carl von Carlowitzi (1713), Karl Linné (1748), Henri Louis Duhamel du Monceau (1755–67), Andrei Bolotovi ja Gabriel Ferdinand Fockeli (1766) metsanduslikud tööd. 19. sajandi alguses asutati esimesed metsanduskõrgkoolid: 1803 Peterburis, 1818 Tharandtis, 1830 Eberswaldes. 1833 hakkas ilmuma Лесной журнал. Liivimaal arendas metsateaduslikku tegevust Balti Metsaselts. Eestis ilmus Balthasar von Campenhauseni metsainstruktsioon (1783), Andreas von Löwis of Menari sulest pärinevad omal ajal ülipopulaarne metsamajanduse käsiraamat (1814) ja kaks monograafilist uurimust tammest.
Ülemaailmses metsandusalases ajakirjanduses tekitasid 19. ja 20. sajandi vahetusel elavat poleemikat Max von Siversi tööd metsaseemne päritolu kohta. Veelgi suurema rahvusvahelise tuntuse saavutas oma metsamajanduse organiseerimist ja metsakorraldust käsitlevate uurimustega Eugen Ostwald. Eesti Vabariigis hakkas metsateadust korraldama Tartu Ülikooli (TÜ) põllumajandusteaduskonna juurde 1920 asutatud metsaosakond, kus õppejõududeks olid Andres Mathiesen, Oskar Daniel ja Kaarel Veermets. Uurimis- ja katsetööde korraldamise jaoks on olnud määrava tähtsusega 1921 rajatud Kastre-Peravalla (aastast 1931 Järvselja) õppe-katsemetskond. 1936 moodustati TÜ juurde Metsanduslik Uurimisinstituut (direktor Elmar Kohh). Teaduskeeleks oli esialgu saksa või vene keel, kuid 1920. aastast ka eesti keel. Eesti Vabariigi ajal ilmus 31 köidet metsaosakonna toimetisi. Kirjastustegevuses oli eriti aktiivne Akadeemiline Metsaselts. Väga tähtis väljaanne oli Eesti metsanduse aastaraamat (9 köidet). Aastast 1931 osales Akadeemiline Metsaselts ajakirja Eesti Mets väljaandmisel. Metsandusliku uurimisinstituudi teadustööde publitseerimiseks asutati perioodiline väljaanne Metsanduslikud Uurimused, mille ainuke ennesõjaaegne köide ilmus 1939. aastal. 1930 ühines TÜ metsaosakond ja koos temaga Järvselja õppe- ja katsemetskond Rahvusvahelise Metsanduslike Uurimisasutuste Liiduga (IUFRO), selle liige ollakse tänapäevani.
1947 moodustati Eesti NSV Teaduste Akadeemia juurde bioloogia Instituut (aastast 1952 zooloogia ja botaanika instituut), mille koosseisus alustas tööd ka metsasektor. Metsasektori uurimissuund oli metsabioloogia, metsateaduse teoreetilised probleemid seostati metsade paremaks majandamiseks tehtava praktilise tööga. 1963 asutati Eesti NSV Ministrite Nõukogu metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsuse alluvuses Metsanduse Teadusliku Uurimise Laboratoorium. 1969–96 tegutses Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut, 1996 moodustati Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) metsakasvatuse instituudi juurde metsaökosüsteemide uurimise keskus ja 1998 EPMÜ-s iseseisev teadus-arendusasutus metsanduslik uurimisinstituut, mis tegutses aastani 2005. Kui EPMÜ kujundati ümber Eesti Maaülikooliks (EMÜ), siis metsanduslik uurimisinstituut reorganiseeriti ja alates 1. jaanuarist 2005 korraldab teadustööd EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituut.
Balti riikide metsanduslikke uurimusi publitseeritakse aastast 1995 Läti ja Leedu teadlastega ühiselt väljaantavas ajakirjas Baltic Forestry. Euroopas on loodud metsageneetiliste ressursside programm EUFORGEN, mille töös osalevad agaralt ka Eesti metsateadlased.
Kirjandus
- M. Margus. Metsandusliku uurimistöö arengust Eestis. – Metsamajandus. Tallinn, 1975
- Ü. Tamm. Metsateaduse minevikust, olevikust ja tulevikust, eriti teaduskaadri aspektist. – Eesti Mets 1995, 3
Välislink
EE 11, 2002; EME 2, 2009 (Ü. Tamm)
