Nigula rabas on väga palju laukaid ja sinna on raba hoidmiseks ehitatud laudteed

Metsepole madalik, Metsapoole madalik, pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Eesti ja Läti piirialal Sakala kõrgustiku edelajalamil. Suurem osa Metsepole madalikust asub Lätis, väiksem, põhjaosa (258 km²), Eestis Pärnumaa kaguosas, ulatub põhjas Kilingi-Nõmme ja Tihemetsani. Põhjast ja läänest piirab teda Liivi lahe rannikumadalik

Valdavad näivleetunud muldadega nõrgalt lainjad moreenitasandikud (56% maastikurajooni alast), mis vahelduvad põhja–lõuna-sihiliste madalate, leetjate muldadega voorjate künnistega (Tali ja Tuuliku vahemikus kuni 58 m ü.m) ning madalate jõeorgudega. Rööbitisi laiu (4–5 km) põhja–lõuna-sihilisi nõgusid hõlmavad marjarohked (jõhvikas, murakas) sood, mis moodustavad Eesti ja Läti piirialal 19–20 km laiuse kirde–edela-sihilise soovööndi; Tuuliku ümbruses on seal voorjaid künniseid. Eesti alal on kirdepoolseim Sookuninga soo (2,01 km²), sellest lõuna pool on Rongu soo (13,48 km²) ja tolle vastas Lätis järvedega Sakalauru raba ning edelas Tõrga raba (12,91 km², Lätis Kodaja raba). Need Eesti sood kuuluvad Sookuninga looduskaitsealasse. Läänepoolsemad, Eesti piires paiknevad Ruunasoo raba (2,49 km²) ja Nigula raba (23, 20 km²) ning nendega loodes külgnev Laiksaare mets kuuluvad Nigula looduskaitsealasse. Antsülusjärve laguunist tekkinud Nigula rabas on ka samanimeline järv (17,9 ha) ja üle 370 lauka (kokku umbes 60 ha). Madalikuala suuremad jõed on Reiu ja Ura jõgi. Raba lääneosas asuv voor on mattunud turbasse (lasundi paksus kuni 8,5 m). Selle kõrgematest osadest on kujunenud soosaared (peaksid). Igaühel neist on omalaadne taim- ja muldkate. Sealseil gleistunud näivleetunud ja leetunud muldadel kasvab karusamblakaasik ja mustikakuusik, gleimuldadel lodusanglepik. On ka liigirikast naadi- ja sõnajalasalumetsa (jalakas, vaher, pärn ja saar; Salupeaksil 26 ha). Paljude laugaste veetase on peaksite mineraalpinnasest kõrgemal. Metsepole madalikust hõlmavad sood 25%, põllumajandusmaa 24% (Tali, Veelikse–Lanksaare ja Saarde ümbrus) ja mets 61%. Kaitstavaid alasid on 33%. Asustus on hõre, suurimad külad on Tali, Veelikse, Saarde ja Jäärja.

Kirjandus

• I. Arold. Eesti maastikud. Tartu, 2005

EE 12, 2003 (I. Arold); muudetud 2011