Põlva

Põlva üldandmed
Elanike arv (2010)  6554
Pindala 5,5 km2
Linna õigused  1993
Vallavanem Georg Pelisaar
Maakond  Põlvamaa

Põlva, vallasisene linn Kagu-Eestis, Põlvamaa ja Põlva valla halduskeskus.

Paikneb Orajõe alamjooksu sügava ürgoru (kohalik nimi Maarja org) lammil, veerudel ja ümbritseval lavamaal. 1966 rajati jõe soisele lammile Põlva paisjärv (umbes 35 ha).

Põlvas on maavalitsus, linnavalitsus, politseijaoskond, kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindus, Põlvamaa pästeosakond ja päästekomando.

Põlva kesklinn

Rahvastik

Põlva elanike arv
1934 414
1941 484
1950 776
1959 1566
1970 3053
1979 4817
1989 7038
2000 6467
2003 6483
2006 6236
2008 6147
2010 6107
Eestlasi 1989. a 93% ja 2000. a 96%

1960–90 oli Põlva kiireima kasvutempoga Eesti väikelinn, kuhu asus elama palju noori inimesi, mistõttu suurenes ka sündimus. 1989 oli Põlva (koos Maarduga) Eesti noorima elanikkonnaga linn (keskmine vanus 30 aastat). 1990. aastate sündimuse langus ja töökohtade vähenemisest johtuv väljaränne on laste arvu Põlvas oluliselt kahandanud, aastal 2010 on Põlva eri vanusegruppide osatähtsuse järgi teiste Eesti linnadega sarnane.   

Põlva elanike vanuseline jaotus
Aasta Elanike arv  Vanuserühm (aastad)
    0–14 15–64 üle 64
    arv % arv % arv %
1970 3053 886 29 2024 66 143 5
1989 7038 2085 30 4593 65 360 5
2000 6467 1466 23 4361 67 640 10
2010 6554 955 15 4730 72 869 13

   

Ettevõtlus ja transport

Põlva töötajate jaotus tegevusalati
  1989 2000
Põllu-, jahi- ja metsamajandus 302 67
Mäetööstus 4 2
Töötlev tööstus 814 551
Energia- ja veevarustus 28 84
Ehitus 752 225
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont 434 441
Hotellid ja restoranid 102 36
Veondus, laondus ja side 229 225
Rahandus 68 23
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 104 114
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 226 275
Haridus 364 262
Tervishoid ja sotsiaalhooldus 266 168
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 430 151
Muu 12 2
Töötajaid kokku 4135 2635

Maakonnalinnale omaselt töötab umbes ⅔ põlvalastest avalikus sektoris ja neis teenindusharudes, mille tegevusraadius hõlmab kogu maakonna (kaubandus, veondus, laondus, side, haridus ja tervishoid). Põlva tööstuse peamine haru – toiduainetööstus – on laiema kui maakondliku tähtsusega. Kolhooside ning EPT ja EKE süsteemi lagunemisega kahanes tunduvalt põlvalaste rakendatus põllumajanduses ja ehituses. Suurim ettevõte AS Põlva Piim (2003. aastal 200 töötajat) on vahetanud nime ja omanikku ning on 2011. aastal Tere AS-i üks neljast tootmisüksusest (valmistab jogurteid, võid jm; töötajaid 160). 2003. aastal koondas AS Räpina Leib kogu tootmise Põlva vabrikusse, järgmisel aastal sai ettevõtte uueks ärinimeks AS Lõuna Pagarid. 1992. aastal alustas tööd AS Nycomed Sefa ravimitehas (Äripäeva 2008. aasta Põlvamaa edetabeli võitja: käive 342 miljonit, kasum 67 miljonit krooni). Paljud põlvalased töötavad metsa- ja puidutööstusettevõtetes (neist osa asuvad väljaspool linna): Põlva Puit OÜ, AS Liimpuit, OÜ Peetri Puit jt. Linnas tegutsevad ka metallitöötlemisettevõtted ja õmblusettevõte Voglia Eesti OÜ. Suurim kaubandus- ja toitlustusettevõte on Põlva Tarbijate Ühistu (2009. aasta konsolideeritud müügitulu 363,6 miljonit ja kasum 2,7 miljonit krooni).

Haridus, kultuur ja tervishoid

Linnas on Põlva Ühisgümnaasium (2002/03. õa 1094, 2009/10. õa 757 õpilast), Põlva Keskkool (554, 384 õpilast), erivajadustega laste Roosi Kool, spordi-, kunsti- ja muusikakool, 2 lasteaeda, Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus (haldab ka Intsikurmu laululava), Põlva Keskraamatukogu, Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts, Põlva Avatud Noortekeskus, Põlva Spordikeskus ja mitu spordiklubi ning kaks kirikut – Põlva Püha Neitsi Maarja kirik ja Eesti Karismaatilise Osaduskiriku Põlva Püha Peetri katedraal (hoone valmis 1995). Ilmub ajaleht Koit. Põlva Haigla AS (115 voodikohta) hoone mahutab ka perearstid, eraarste ja Põlva Valla Hooldekodu, töötab ka rehabilitatsiooniosakond. Eakatele osutab sotsiaalteenust päevakeskus.

Põlva Keskraamatukogu

Rahvamuusikapidu Põlvas (2003)

Linnaehitus ja arhitektuur

Linna ala (5,4 km2) on edela–kirde sihis piki keskset liiklussoont – Kanepi–Räpina maanteed (linnas Kesk ja Jaama tänav) – välja venitatud. Kirdes ristub Räpina maantee Tartu–Petseri raudteega ja seal asub raudteejaam, edelas hargnevad maanteed Võrru, Savernasse ja Tartusse. Linna asumeid lahutavad metsased või liigniisked alad. Kõrghaljastus hõlmab kokku umbes 80 hektarit, puhkepiirkonnana on tuntuimad linna lõunaosas asuvad Intsikurmu metsapark (23,1 ha; looduskaitse all) ja lauluväljak.

Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus

Põlva on noor halduskeskus, mille arendamine linnaks (sai alevi ja linna staatuse hiljem kui rajoonikeskuse oma) kulges plaanipäraselt ja tema asumite talitlused on selgelt määratletud. Järvest lõunas paiknev Kesklinn on haldus-, kultuuri- ja ärikeskus, tööstus-, ehitus-, raudtee- ja laondusettevõtted on koondatud Raudteejaama linnaossa, mille ehitasid Nõukogude ajal välja kaks suurettevõtet – Eesti Põllumajandustehnika (EPT) Põlva rajoonikoondis ja Eesti Kolhoosiehituse (EKE) Põlva kontor. Ülejäänud linnaosad on kavandatud elurajoonidena.

Põlva ilmet kujundavad Põlva Püha Neitsi Maarja kirik, Intsikurmu laululava (1969, arhitekt Vadim Tšentropov; 2002 põles, taastatud), neofunktsionalistlik haigla (1980, arhitekt Ell Väärtnõu) ning linna suurima hoonena kultuurikeskus (1991, arhitekt Hans Kõll). Nõukogude ajal on ehitatud Mammastes asuv kolhoosikeskus (1972, arhitekt Vilen Künnapu), spordihoone (1973, arhitekt Aino Asszonyi), tervisespordikeskus (1984, arhitekt Epp Krossmann), veterinaariakeskus (1988, arhitekt Marika Lõoke), hotell Pesa (1991) jmt hoonet. 1989 ennistati Vabadussõja mälestussammas (1928, bareljeefid Aleksander Eller) ning rajati Jakob Hurda mälestussammas (Aulin Rimm, arhitekt Andres Mänd).

Ajalugu

Põlva esimesi 5-korruselisi elamuid (pildistatud 1. juulil 1968)

19. sajandi II poolel tekkis Põlva kiriku ja kirikumõisa (Pölwe) juurde väike alevik. Hoogsasti kasvas see rajoonikeskusena (aastast 1950), aleviks sai 1961 ja linnaks 1993. Eesti kultuurilukku on jälje jätnud Põlva pastorid Gustav Adolph Oldekop ja Johann Georg Schwartz, Põlvamaamaalt on pärit Jaan Vahtra ja Johannes Käis (kõik maetud Põlva kalmistule). Kooliharidust hakati Põlvas andma 1688 asutatud köstrikoolis; nüüdse Põlva Ühisgümnaasiumi (asutatud 1950) eellasteks peetakse kihelkonnakooli (asutatud arvatatavasti 1831 Mammaste Köstrimäel, Põlvas aastast 1908) ja tütarlaste kihelkonnakooli (1857–65 ja 1872–93). 1907 asutati haridusselts, 1910 valmis ajakohane seltsimaja. Põlva majanduselu on elavdanud 1931 avatud raudtee, 1963 asutatud ja aastast 1982 laiendatud piimakombinaat ning 1979–80 sisseseatud maagaasküte.

26. X 2013 ühines Põlva vallaga.

EE 12, 2003; muudetud 2011