Pärnu-Jaagupi kihelkond

Pärnu-Jaagupi kihelkond hõlmas Pärnumaal ligikaudu nüüdse Are, Halinga ja Kaisma valla ning Pärnu-Jaagupi alevi. 13. sajandil moodustas see ala koos Audru, Pärnu, Tori ja Vändra kihelkonna ääreosadega Korbe muinaskihelkonna (esmamaining arvatavasti 1241, kuulus Läänemaasse, ulatus lõunas Pärnu jõeni). 1234 läks Korbe Saare-Lääne piiskopkonda: osa piiskopi (Koonga mõisa valdusena), osa toomkapiitli ja osa Lihula nunnakloostri valdusse; Pärnu ja Sauga jõe vaheline ala anti 13. sajandi keskel ordule. Pärast Vene-Liivimaa sõda jäi Korbe Poola valdusalale (Pärnu presidentkonda) ning eraldus Rootsile jäänud Läänemaast. 1840. aastail siirdus neljandik rahvastikust õigeusku (ehitati Kergu ja Uduvere kirik).  Kihelkond on nime (sks Sankt Jakobi) saanud kiriku kaitsepühaku Jaakobuse järgi. Kergus tegutses 1708–1942 abikirik.

Pärnu-Jaagupi Jakobi kirik

Kergu õigeusu kirik

EE 12, 2003; muudetud 2011