Pühajärve fütoplankton (2000. aastal), valdavad ränivetikad

ränivetikad (ingl diatoms, vn диатомовые водоросли), ränivetiktaimed, diatomeed, erinevates süsteemides kas koldvetiktaimede (Chromophyta) hõimkonda kuuluv vetikate klass – Bacillariophyceae ehk Diatomophycene, või omaette vetikate hõimkond – Bacillariophyta; umbes 10 000 liiki. Ränivetikad on üherakulised mikroskoopilised organismid (protistid), osa moodustab kolooniaid. Neid ümbritseb enamasti kahest karbitaolisest poolmest koosnev ränikest, mis pärast raku kõdunemist säilib, moodustades kivimi – diatomiidi. Peale klorofülli on ränivetikarakus pruuni pigmenti diatomiini. Ränivetikad paljunevad pooldudes või suguliselt (auksospooridega). Suurem osa on levinud mage-, riim- ja merevees (nii planktonis kui ka bentoses, paljud kinnituvad hulgaliselt makrovetikatele), vähesed kasvavad maapinnal ja mullas. Rohkesti ränivetikaid sisaldaval veel on ebameeldiv kalalõhn.

Ränivetikad toimivad bioindikaatoritena – nad on tundlikud veekogus sisalduvate toitetainete, pH, soolsuse, temperatuuri ja veetaseme kõikumise suhtes ning võimaldavad seetõttu rekonstrueerida veekogus toimunud keskkonnamuutusi.

EE 8, 1995; VE, 2006; muudetud 2011