Teepõõsalt lehtede kogumine, Malaisia

teepõõsas (Camellia subgen. Thea), kameelia perekonda kuuluvate igihaljaste lehtpõõsaste või väikeste leht­puude alamperekond. Looduslikult kasvavad teepõõsad Indias Assami osariigi ning Birma, Hiina, Tai ja Vietnami mägedes, kultuurina viljeldakse neid niiske lähistroopika ja troopika mägedes. Kasvatatakse üle 2000 teepõõsasordi. Teepõõsas õitseb sügisel, õied valged või roosakad, vili kupar. Assami teepõõsas (C. sinensis var. assamica) on 10–15 m kõrgune ja kuni 12 cm pikkuste lehtedega, hiina teepõõsas ehk teekameelia (C. sinensis) kuni 8 m kõrgune ja kuni 9 cm pikkuste lehtedega põõsas või puu. Esimesed teated teepõõsa kohta pärinevad Hiinast 350 aastat eKr. Väljaspool Hiinat, Jaapanit ja Indiat hakati teepõõsast kasvatama alles 19. sajandil. Teepõõsas vajab kasvuks 2000–3000 mm sademeid aastas. Teeks korjatakse harilikult 1–4 lehega võrsetippe, troopikas hakatakse neid koguma 3. ja lähistroopikas 5. aastal pärast teepõõsa istuta­mist. Troopikas kogutakse võrsetippe kuni 30 korda aastas, lähistroopikas ainult suvel, enamasti maist septembrini (kokku umbes 4 korda). Teepõõsa iga võib ulatuda 300 aastani, kuid teeistandiku iga on umbes 60 aastat. Tee kvaliteet oleneb lehtedes sisalduvast katehhoolide ja kofeiini kogusest (tipuosa lehtedes on neid rohkem). Kvaliteedi määramiseks võetakse lehti teepõõsa ladvast. Eristatakse 6 teelehtede kvaliteediklassi: imperiaal – latv (nn pekolatv), kuldmärk – pekolatv + 1 leht, valiktee – pekolatv + 2 lehte, keskmine – peko­latv + 2 või 3 lehte, kore – pekolatv + 3 lehte, väga kore – pekolatv + 4 lehte.

Loe täiendavalt artiklit tee.

Välislingid

• Teepõõsas
• Hiina teepõõsas Seemnemaailma kodulehel

VE, 2006; EME 2, 2009 (H. Jänes)